2014. a Tartu NAKi suvepäevadel jõudis huvilisteni isehakanud kirjandusteadlase ja luuleanalüütik Lauriito pedagoogiline loeng “Puud metsa taga ehk seks ja Liiv”. Ette kanti Juhan Liivi luulekatkendeid ning üritati tema loomingut vaadelda kui seksuaaleksperimente ja -perverssusi. Tähelepanu, provokatiivne ja ühekülgne tõlgendus ei sobi banaalse sisu tõttu alaealistele kuulajatele! Loeng on lisatud helifailina: http://www.plaanikomitee.ee/latted2014/029A_140711_1040%20Lauriito%20Merivoo %20ETTEKANNE.MP3 Välja nopitud salmid (koos diagnoosiga): Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus. Ei, mind mitte iganes! Ülestunnistus Oh, sõbrad, ei lase ma öelda, et oleks nii haige ma. Ja et ma terve oleks, ma seda ei ütlegi ka!
hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, sampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud ekshibitsioniste, fetisiste/ homoseksualiste ja onaniste/ lühikest kasvu, heledate juustega, naeratava näoga/ armukade/ ei salli pinnapealsust tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head Laura töötab telefonivõrgus aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika telekafanatt/
liinidel liikusid, hambaarstid hambaid ravisid, lehmad piima andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest – pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, šampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud ekshibitsioniste, fetišiste/ homoseksualiste ja onaniste/ lühikest kasvu, heledate juustega, naeratava näoga/ armukade/ ei salli pinnapealsust – tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust – vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head., inimkonna heaolu on temale südamelähedane. Aga oma naise jaoks ei jää tal aega. Vahel käitub ta justkui poleks tal naist olemaski. Naine on üksi, Maurer on üksi.
Kohati rohkem kui teistes ühiskonna klassides. Näited: ,,Kuidas, kas sina siis ei teadnudki? Ta naine magab Faucheryga, mu kallis. ,,Seda ma arvasin kohe. Nii et ka korralik naine võib oma meest petta, ja pealegi niisuguse raisaga nagu Fauchery. Oh, ega see tal esimene kord ole." ,,Ta küll kartis natuke, sest kõige peenemad isandad olid kõige ropemad. Kui pealmine lakikord mõranes, näitas ennast monstrumlike kalduvustega elajas, kes nõudis kummalisi perverssusi. Sellepärast polnud tal nende vastu enam mingit respekti ja juhtus, et ta neile näkku karjus, et nende kutsarid on viisakamad, sest lihtne inimene peab naisterahvast lugu." ,,Tähendab voorust pole siis enam olemas. Kõik on ühesugused elajad, ülevalt kuni alla. Küll võib Pariisis öösel kella üheksa ja kolme vahel imeasju sündida! Siinseal aga ronib mõni tähtis tegelane veel palju sügavamale sopa sisse kui teised." 4. Nana välimus oli kohati joovastav
andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest – pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, šampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud ekshibitsioniste, fetišiste/ homoseksualiste ja onaniste/ lühikest kasvu, heledate juustega, naeratava näoga/ armukade/ ei salli pinnapealsust – tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust – vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head Laura – töötab telefonivõrgus – aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika – telekafanatt/ komekümneaastane/ kartis harva – maavärinat kartis/ ei mõelnud üldse
andsid/ sõbraga arutles maailmaprobleeme/ kartis klaasuksi/ oma mõtlemises ajast eest pooldas päikeselinna, ei mõistnud kodanike konservatiivsust vana linna suhtes/ ei hina intiimsust ja individuaalsust/ vihkas minevikuihalust/ eelistas vaadata ettepoole/ ei sallinud tuulelippe/ heroism esindaja- tahtis anda teistele elujulgust/ mehelik- ei armastanud pisaraid, sampoone, lõhnaõlisid, ööd/ ei talunud seebikaid ega perverssusi/ ei sallinud ekshibitsioniste, fetisiste/ homoseksualiste ja onaniste/ lühikest kasvu, heledate juustega, naeratava näoga/ armukade/ ei salli pinnapealsust tema naine/ usub, et inimeses pole täiust/ kartis kurbust vältis kõike, mis võiks teda kurvaks teha, eelistas näha head Laura töötab telefonivõrgus aga ei taipa tehnikast suurt midagi/ teleka katki minekul paanika
sõna testist ja saadab kirjastatuna Freudile tutvumiseks. Freud vastab viisakalt ja oli huvist asja vastu juba ise muretsenud. Siis algab nende 7-aastane kirjavahetus. Nad kohtuvad I887. Aastal. Kui nad kohtusid, vestlesid nad kolmteist tundi järjest. Jung tunnistas, et kohtumine Freudiga oli esimene kohtumine tõeliselt silmapaistva mehega. Jung ei leppinud Freudi seksuaalteooriaga. Sveits oli küllaltki liberaalne ja vaba, kus Jung võis kohata seksuaalseid hälbeid ja perverssusi, mida ei peetud üleloomulikeks. Austrias sellistest asjadest ei räägita. Ta arvas, et inimestel on olemas psüühiline aluspind, millel on kalduvus luua teatud müütilist materjali. Ta arvab, et need mängivad elus suurt rolli, et inimesed saaksid oma elu mõtestada ja sellele tähendust anda, aga samas kompenseerivad need ebaõnnestumist, saamatust. Müüdi ülesandeks on kohanemisfunktsioon. Jungil on libido tähenduseks vaimne, loov energia. Jungi kuulsus oli 20
Kui ühiskonnas on kadunud piirid lubatu ja keelatu, normaalse ja ebanormaalse, hea ja halva vahel, on pinnas meie jalge all kui raba, kuhu võid kaduda enne, kui oled jõudnud elama hakatagi. Mis võiks olla sellest veel ohtlikum? Toomas Paul (1994) on kõikelubavat liberaalset ühiskonda võrrelnud rabaga, kuhu võib kergesti kaduda, kui pole kindlat teerada. Toomas Pauli arvates on praegu salliv ühiskond, kus progressiivseks peetakse normide lõhkumist ja imetletakse perverssusi. Pole olemas kurjategijat ega suli, kellest professorid ei kirjutaks raamatuid, kelle psühholoogiat nad ei uuriks, kelle tegudele nad ei leiaks tuhandeid põhjendusi ja õigustusi. Kannibale ja seksuaalroimareid on olnud igal ajastul, ent kunagi pole neid ihaletud. Seneca (1996) hoiatust tasub kuulda võtta ka meil: See aga on lõpuni viidud õnnetus, kui häbiteod mitte ainult ei rõõmusta, vaid isegi meeldivad, ning ravimi jaoks kaob koht seal, kus kunagised pahed on muutunud kommeteks.