sportlasele 2. Treeningu eesmärk 1. Motivatsiooni kujundamine - Õpilased peavad tunnetama vajadust treeningute, teadmiste ja oskuste omandamise järele. Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse arengut, äratavad huvi spordi vastu: • vahetult mõjutavad (huvitav õpetamine, meeldiv treener, näitlike ja tehniliste vahendite kasutamine jt); • perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treeningute jätkamise soov, eesmärgid, spordialase hariduse omandamine jt); • intellektuaalsed – vaimsed ja mõistuspärased (rahuldus treeningtööst, keeruliste liigutusülesannete lahendamisest jt). 2. Konkreetsete treeninguülesannete püstitamine ja teadvustamine. Efektiivne treeninguprotsessi juhtimine eeldab sellist küsimuse püstitust, et see oleks konkreetne igale sportlasele
ette enamusele nõukogude perioodil Tartusse rajatud suurehitistele. Uue silla projekteerimise ja ehitamise näol oli tegemist linna toonase juhtkonna kinnismõttega, mis suudeti oskuslikult vajalikes instantsides ära kaitsta. Ka linnarahvas hakkas uut silda seostama toonase linna täitevkomitee esimehe Nikolai Preimaniga. Rahvasuus ristiti sild Preimani purdeks. Silla projekti lõplik maht sõltus tellija s.o. linna poolt antavatest algandmetest, mida Leningradi projekteerijad perspektiivselt välja arvutama asusid. Kahe eraldatud sõidusuunaga silla ööpäevaseks läbilaskevõimeks projekteeriti 20 000 autot, mis tolleaegsete arvestuste kohaselt pidi vastama 1990. aastate liikluskoormusele. Tegelikult ei olnuks Emajõe pärast sellises mahus silda, suurt rahasummat ja hiigelkogust ehitusmaterjale vaja olnud. Projekti kohaselt rajati Emajõkke neli sambapaari. Kokku oli sillal sambapaare aga 20. Projekteerijate arvutuste kohaselt oli selline lahendus odavam kui teine
TOODE KOGUS MÜÜGITULU KOGUS MÜÜGITULU Väikepaadid 5 425 000 20 2 550 000 Kavandid 6 40 000 18 120 000 Muud tooted 7 50 000 20 200 000 KOKKU 18 775 000 58 2 870 000 6.2 Marketingi komponendid 6.2.1 Toode/ teenused Perspektiivselt on ettevõtte edu rajatud kvaliteetsete toodete ja nendega liituvate kvaliteetsete kavandite najale. Kavandite tegemist rõhutatakse ettevõtte marketingis ja kavanditööle püütakse tagada ka soodne hind. Oma eritoodete väljaarendamine ja marketing käivitub 2004. aastal. Ettevõttel on kataloog, mille järgi saab tarbija endale meelepäraseid tooteid valida. Kui tarbija ei leia kataloogist endale meelepärast toodet, siis on võimalik tarbijal teha eritellimus
projektides. Kirjeldab ettevõtte edutegureid. Toetab rahvusvahelist suhtlust Arengupoliitika väljendub ... Konkurentsitaluvus, turukonkurentsile vastuastumine, järjepidevuse kindlustamine (keskkonna, majanduse, sotsiaalse ja kultuurilise) Reageerimine väljakutsetele - Passiivne (kaitsev, isoleeriv, mahajäämust likvideerida püüdev) - Aktiivne, ründav (uued väljakutsed, lahendused, tegutsemine positiivsete muutuste nimel Arengukava ... - Erasektoris perspektiivselt konkurentsi pakkuvate tegevuste planeerimine - Avalikus halduses tasakaal konkurentsi ja koostöö vahel (kohalik, regionaalne ja üleriigiline planeerimistasand) Strateegilisest planeerimisest Arengukava koostamisest Juhtimise tasandid ja planeerimine 1) Institutsionaalne juhtimine omanikusuhe ja võim 2) Strateegiline juhtimine arengusuunad ja ressursse puudutavad otsused pikemas perspektiivis 3) Taktikaline juhtimine ressursside kasutamine, suunamine ja vajaduste kohandamine
Oluliseks tuleb pidada, et laps ei jätaks ühtegi olulist operatsiooni sooritamata, ei sooritaks seda valesti ega vales järjestuses. 2.klassis sobivad kasutada järgmisi kaasneva kontrolli kujundamise võtteid: 1. Häälimisoskuse (häälikute järjekorra määramise) kontroll: 1. Korduv häälimine: algul osutab laps häälimisega samaaegselt noopidele, hiljem piirdutakse häälimisel graafiliste abivahendite järgimisega perspektiivselt, st praktilise toimingu “sooritavad” silmad. Lõpuks piisab korduvast häälimisest. 2. Veaga sõnaskeemi parandamine häälimise alusel (noopide/kriipsude arv on suurem/väiksem kui sõnas häälikuid). 3. Õpetaja häälimisvea leidmine: korduva häälimise abil, ainult jälgides. 4. (Noop)skeemide ja esemepiltide sobitamine. b. Häälikurühma määramine: 1
Neil on vajalik kujundada järgmised motiivid, millele toetutakse õppe-treeninguprotsessis ja mis parimal viisil soodustavad isiksuse Motivatsioon ini- arengut, äratavad huvi spordi vastu: mese tegutsemis- · vahetult mõjutavad (huvitav õpetamine, meeldiv treener, näitlike ja tehniliste va- tahet soodustavad hendite kasutamine jt); tegurid · perspektiivselt mõjutavad, mis on seotud sportliku tegevusega tulevikus (treenin- gute jätkamise soov, eesmärgid, spordialase hariduse omandamine jt); · intellektuaalsed vaimsed ja mõistuspärased (rahuldus treeningtööst, keeruliste lii- gutusülesannete lahendamisest jt). 3. Konkreetsete treeninguülesannete püstitamine ja teadvustamine. Efektiivne treenin-
annaabi.ee 
