Majanduselu edenes jõudsalt, kiire majanduskasvu eelduseks polnud niivõrd valitsuse sammud, vaid pigem soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Esinesid plaanimajandusele iseloomlikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks. Riigi otsene roll majanduses kasvas, laiendati riigi ettevõtteid, suurendati riigi osalust eraettevõtluses. Suur tähelepanu tööstusele. Põllumajanduse areng, riigieelarvest ulatuslikud toetused põllumeestele. Kasvas eksport ja väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus, tööpuudus vähenes. Majandus kasvas.
majandusliku rahvuslusega. Püüd vähendada majanduslikku sõltuvust välisriikidest. Kodumaiste tootjate abistamine, riigi juhtiva rolli suurendamine, kapitali natsionaliseerimine, industrialiseeri- mine. Tööstustoodand suurenes ligi 1,5 korda jõudsalt kasvas ettevõtete arv, paranes nende tehniline varustus, tööstustööliste arv ületas 50 000 piiri. Ilmnesid mõned plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodi mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid, instituute, koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks. Oluliselt suurenes ekspordimaht, riigi maksebilanss kujunes positiivseks, likvideerus tööpuudus. Edul oli ka negatiivne pool- jätkus inflatsioon ja kasvasid välisvõlad, rahva pahameelt tekitas aeglane palkade tõus, maksud jäid aga maksimumtasemeni. 5 Kultuur Haridus Esmakordselt avanes võimalus asuda sihipäraselt üles ehitama tervet eestikeelset ja -meelset
devalveerimisele järgnenud elavnemine) * liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahvuslusega, mida iseloomusas riigi jõuline sekkumine majandusellu * majandusministeeriumile anti enneolematu võim otsustada riiklike investeeringute paigutamise, uute ettevõtete rajamise ja hindade reguleerimise üle * esinesid plaanimajandusele iseloomulikud elemendid: loodu mitmesuguseid nõukogusid, komiteesid ja instituute majandusressursside arvelevõtmiseks ja jaotamiseks ning koostati perspektiivplaane teatud majandusharude edendamiseks * kasvas riigi otsene roll majanduses: suurendati riigi osalust ettevõtluses ja laiendati olemasolevaid riigiettevõtteid * erakordselt suur tähelepanu tööstusel * põllumajanduse edenemine (suured toetused) * kasvas eksport * väliskaubanduse bilanss kujunes positiivseks (peamised partnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia) * rahva heaolu paranes: sissetulekud kasvasid, elukallidus langes, kadus tööpuudus
riigile. Riik üritas kõiki tööstusettevõtteid juhtida tsentraliseeritult, enamlaste partei poolt ametisse nimetatud ametnike kaudu, jätmata kohapeale vähimatki otsustusõigust. Kogu sissetulek läks täielikult riigile. Töölistest said endiselt palgatöölised, nüüd riigikapitali palgaorjad. Esialgu tööstuse, aga hiljem ka teiste majandusharude juhtimisel, hakati enam rakendama perspektiivplaane, mida koostati KRMN-s, arutati Rahvakomissaride Nõuk-s, koostati peamiselt erinevate majandusharude kaupa. Kõige tuntum neist oli 1920 lõpus vastu võetud nn GOELRO plaan- Venemaa riiklik elektrifitseerimine. GOELRO plaan nägi ette, et lähima 15 a jooksul ehitatakse Vm-l riiklike vahenditega kuni 30 suurt ja veel rohkem väikseid elektrijaamu, mis peavad tagama Vm majanduse elektri varustatuse. Samas plaanis kõneldi ka transpordisüsteemi
üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused (KOKS § 9). Arengukava kinnitab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu oma õigusaktiga ning ta võib olla koostatud väga erineva pikkusega perioodideks. Näiteks Tartu linna põhimääruse järgi koostatakse arengukava vähemalt kaheks aastaks, Tallinna arengukava Tallinna põhimääruse alusel kolmeks aastaks. Kohaliku omavalitsusüksuse tasandil tuntakse peale arengukava veel teisigi plaane. Näiteks perspektiivplaane, üldplaneeringuid, detailplaneeringuid jne. Nii on linna üldplaneering linna funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kinnitab linnavolikogu. Detailplaneeringud on linna üldplaneeringu täpsustatud osad, mille kinnitab samuti linnavolikogu. Kõik nimetatud 68 plaanid kinnitatakse vastava organi õigusaktiga ning nad muutuvad selle orgaaniliseks osaks. VI. Halduse kontroll § 1. Halduse kontrolli mõiste ja liigid
üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused (KOKS § 9). Arengukava kinnitab kohaliku omavalitsusüksuse volikogu oma õigusaktiga ning ta võib olla koostatud väga erineva pikkusega perioodideks. Näiteks Tartu linna põhimääruse järgi koostatakse arengukava vähemalt kaheks aastaks, Tallinna arengukava Tallinna põhimääruse alusel kolmeks aastaks. Kohaliku omavalitsusüksuse tasandil tuntakse peale arengukava veel teisigi plaane. Näiteks perspektiivplaane, üldplaneeringuid, detailplaneeringuid jne. Nii on linna üldplaneering linna funktsioonide täitmise tagamiseks väljatöötatud terviklik maakasutusplaan, mille kinnitab linnavolikogu. Detailplaneeringud on linna üldplaneeringu täpsustatud osad, mille kinnitab samuti linnavolikogu. Kõik nimetatud 68 plaanid kinnitatakse vastava organi õigusaktiga ning nad muutuvad selle orgaaniliseks osaks. VI. Halduse kontroll § 1. Halduse kontrolli mõiste ja liigid
annaabi.ee 
