Erinevad toonid on omavahel kokku sobitatud. Iseloomustage objektide kontuure? ,,Kunstniku õe ja ema portree" kontuurid selgelt eristatavad. Hilisemates töödes, nagu näiteks ,,Lilled sinises vaasis" ja tema autoportrees ei ole kontuurid selgelt eristatavad. Mil määral kasutab kunstnik varju ja valgust, perspektiivi? Varju ja valgust on mingil määral igal pildil näha, kuid vähe. Kunstnik on püüdnud igale teostele luua ruumilisust. Ei kasutanud perspektiivireegleid. Kas kunstnik annab kujutatavat edasi ruumilisena? Jah Kuidas on maalitud suuremad värvipinnad, milline tähtsus on joontel, pintslitõmmetel? Suuremad värvipinnad on maalitud tuhmimalt, et tuua esile ruumilisust. Kuna ta eiras perspektiivireegleid, ei olnud suurt tähtsust joontel ja nende suunal. Pintslitõmmetel võrreldes Van Goghiga suurt tähtsust pole. Milline on teose meeleolu? Teose ,,Suplevad naised" meeleolu on sünge, naised tunduvad kurvad. Pead on longus, näoilmed kurvad.
7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne.) väga ranged, kaasajal reegleid pole 8) perspektiiv kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. Kuna ruum on kolmemõõtmeline (kõrgus, laius, sügavus), pilt aga alati kahemõõtmeline (=tasapinnaline), tuleb ruumilise sügavuse edasiandmiseks kasutada teatud võtteid. On erinevaid perspektiivireegleid. On ka mõiste õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust. Tähtis mõiste on stiil. Tal on tegelikult mitu tähendust: 1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn. ajaloolise stiili. See on mõiste "stiil" levinuim tähendus. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism. 2) Alates 19
7) kompositsioon pildil olevate üksikesemete paigutus. Vanemas kunstis olid kompositsioonireeglid ja skeemid (kolmnurkne, diagonaalne jne.) väga ranged, kaasajal reegleid pole 8) perspektiiv kolmemõõtmelise ruumi kujutamine tasapinnal. Kuna ruum on kolmemõõtmeline (kõrgus, laius, sügavus), pilt aga alati kahemõõtmeline (=tasapinnaline), tuleb ruumilise sügavuse edasiandmiseks kasutada teatud võtteid. On erinevaid perspektiivireegleid. On ka mõiste õhuperspektiiv, st. õhk muudab kaugemal asuvate esemete piirjooned hajuvaks, sulavaks, rõhutades niiviisi ruumilist sügavust. Tähtis mõiste on stiil. Tal on tegelikult mitu tähendust: 1) Sarnased elemendid mitmes kunstiliigis teatud ajastu vältel moodustavad nn. ajaloolise stiili. See on mõiste "stiil" levinuim tähendus. Ajaloolised stiilid on näiteks romaani ja gooti stiil, renessanss, barokk, rokokoo, klassitsism. 2) Alates 19
,,Kalevipoeg allilmas" ,,Kalevipoeg kellukest helistamas" Nikolai Triik 1884-1940 ,,Irmgard Menningi portree" ,,Lennuk" ,,Soome maastik" Fovism 20 saj. · Ilmnes Prantsuse maalikunstis 1905.aastal · Paralleelne impressionismiga · Hääbus 1907.a. · Uuenduslik vool sai oma nime ajakirjanikult, kes ristis selle foovideks · Kriitikud suhtusid voolu vaenulikult · Tunnusjooned: -maastikud, - aktid, -portreed, -maal oli kaotanud oma ruumilisuse ( eiratakse perspektiivireegleid) . -joon on pannud vormid lainetama -väga hoogsa pintslitööga on edasi antud emotsioone- väljendatud meeleolu -segamata värvid on paisatud lõuendile -puhtad, selged värvid -domineerib dekoratiivsus, ekspressiivsus ja spontaansus Henri Matisse 1869-1954 Prantsusmaa -peaesindaja -tema töödes on näha säravat värvipinda -põhiteemadeks maastikud, naised , lilled, interjöör -teosed dekoratiivsed ja harmoonilised -,,Tants" ,,Fovism"
· Athena kino seinareljeefid · esimest tüüpi kunstnikud silmarõõmu-maalijad · pakkuda nägemisnaudingut heledamad värvid · Adamson-Eric · üks tuntuim Tallinna maalikunstnikke mitmekülgne · teinud ka tarbekunsti lisaks impressionistlikule maalikunstile · teinud naisakti · ''Kohver vana saapaga'', ''Autoportree II'', ''Meesakt Narva taustal'' · Karin Luts · naivism, rikub perspektiivireegleid mõnikord, art deco · esimene silmapaistev eesti naiskunstnik · ''Comedie-Francaise'is'' · Karl Pärsimägi · foovide esindaja eesti kunstis · viimastel maalidel mustajuukseline modell juuditar? · Vangistati ja hukati koonduslaagris · ''Talutuba soemüüriga'' · Aleksander Vardi ''Montmartre'' · teist tüüpi kunstnikud realistlikud maalikunstnikud · motiiviks vaesema rahva elu, kujutasid realistlikult ja asjalikult
sai võrgustiku, mis muutub kaugenedes väiksemaks. Selline kujutamisviis maalikustis koondab vaataja pilgu ühte punkti pildipinnal. Kõik kaugemal asuv on kujutatud väiksemana ja nii tundub pilt meie silmale kolmemõõtmelisena. Lineaarperspektiivi reeglite järgi maalides suunduvad kõik pildil olevate hoonete horisontaalsed jooned pagupunkti. Et maalil kujutatav tunduks harmooniline, paigutati pagupunkt pildi keskele. Masaccio 1401-1428 Üks esimesi, kes perspektiivireegleid oma maalis kasutas, oli Masaccio. Ta maalis Medicite kodukirikusse, Firenze Santa Maria Novella kirikusse fresko kolmainsusest, mis oli vastuolus kõige sellega, mida oldi harjutud nägema. Seinapinnale maalitud ruum oli niivõrd ehtne, et seda peeti vaateks kõrvalasuvasse kabelisse. Üks põhjusi, miks maal tundub nii reaalsena, on see, et pildi pagupunkt on paigutatud vaataja silmade kõrgusele "Püha kolmainsus"
Kristuse(tall), tema lunastava ohvri(missakarikas) ja ristiusu(puhta vee allikas) sümboleid. Üks sagedane detail tema maalidel ka Genti altaril on tekst, mis on loetav vaid ülevalt alla vaadates ning seega suunatud otse jumalale taevas. Altari ladinakeelne pealkiri ütleb, et seda alustas Hubert van Eyck(,,suurim kõigist") ja lõpetas tema vend Jan van Eyck(,,kunstides teine") Jodocus Vydti ülesandel ning et 6.mail 1432 pühitseti altar sisse. Kuigi ta ei tundnud perspektiivireegleid, jõudis ta intuitiivsel teel üsna lähedale sellele, mille saavutasid itaallased matemaatilisel teel. Ta nägi looduse harmoonias, kõiges elavas jumalikku alget, vaatles kõike analüüsides ning iga isik või ese tema pildil on kujutatud ülima hoolikuse ja täpsusega. Ometi ei mõju tema maalid detailimaalina, vaid ühtse tervikuna. Ka ei ole tema maalides midagi juhuslikku ning kõik on hoolikalt läbimõeldud.
Kasutati Freskotehnikat, kus värv kanti värskelt krohvitud niiskele seinale. Figuurid maalingutel olid sageli väga saledad ja haprad ja mõjusid otsekui hõljuvatena. Suurim maalikunstnik oli Giotto di Bondone (1266-1337), kelle loomingu võtsid hiljem endale eeskujuks 15 saj Itaalia renesansskunstnikud. Giotto maalidel on inimestele antud varjude abil ümarust, tausta maalides püüdles ta juba ruumilisuse poole ja ehitiste kujutamisel kasutas perspektiivireegleid. Miniatuurmaali tõi gootika uusi tuuli, raamatute illustreerimine sai nüüd munkade asemel ilmalike meistrite ülesandeks. Prantsusmaal, Berry hertsogi õukonnas tegutsenud kolme vendade Limbourgide kunstipärandiks on hertsogi tellimusel valminud tundideraamat, mille piltidel on esmakordselt õigesti kasutatud perspektiivi. Gooti ajastu tähistab Lääne-Euroopas ka nn. tahvelmaali sündi. Kunsti levikule oli sel suur tähendus, sest puuplaadile või lõuendile maalitud tahvelmaalid
annaabi.ee 
