ümber ilmasamba, mille külge oli põhjanaelaga kinnitatud taevalaotus. Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Muutusid hingekujutelmad ja arusaam surmajärgsest elust
Näiteks on Lääne-Eestist teada pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Setudel oli aga viljasalves koduhaldjas Peko, kes toodi välja vaid põllutöö ja karjaga seotud tähtpäevadel. Tänapäevalgi võib kuulda mitmetes Eesti maakodudes lugusid ja legende majahaldjatest. Konkreetselt koduhaldjatesse pole mina võimeline uskuma, küll aga arvan, et igal majal on oma hing, teisisõnu aura. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu, metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Usuti ka saarlaste ülemjumalasse Taarapitasse, keda mainib Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eepose, koolilugemike ja laulude kaudu jõudis Taara kuju ja nimi rahva sekka. 1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus.
levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse; Lääne-Eestist on teada hilisemal ajal kristliku pühaku Antoniusega "kokku sulanud" koduhaldjas Tõnn. Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks vms. Vaevalt saab teda pidada otseselt ülijumalaks või teiste jumalate valitsejaks, kuid on võimalik, et sellise taevajumaluse olemasolu hõlbustas hiljem ristiusu vastuvõtmist. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules veel Ilmaneitsit. Lahtine on küsimus
* Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). *Maavil jelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood
abstraktsetele mõistetele omistatakse inimlikud või vähemalt elusa omadused ja võimed. Minu luuletuses ,,Õnnelikkus" on isikustamine näiteks: ,,Taevas võtab valgus, kuigu kuu ikka ripub üle vete". Minu arvates on kõige keerulisem kõnekujund metafoor, mis tähendab varjatud võrdlust. Teadlikult ei ole ma oma luuletustesse metafoore lisanud, aga tagasivaadates võib sealt ikka metafoore leida. Töö käigus ma ei mõtlenud ültse metafooride, võrdluste, epiteetide ega personifikatsioonide peale. Kui ma luuletusi tegin kuulasin muusikat ja need luuletused lähevad muusikaga riimi. Paljude luuletuste kirjutamiseks sain inspiratsiooni muusikast. Muusikat kuulates kuulasin muusika riime. Kas need olid armastus stiilis või laste stiilis või ültse ulme stiilis. Kõige raskem oli kirjutada sissejuhatust ja kokkuvõttet. Raske oli ka seesama teooria osa. See töö väga raske polnudgi aga lihtsalt sihuke õudne, ja natuke raske. Kõige raskem luuletus mis ma tegin oli õnnelikus
Totemismile on vähe viiteid. * Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudest-jumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu- või majahaldjaisse (nt Lääne-Eestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). * Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa- ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. * Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). * Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood
Muudatusi tõi uskumustesse ja kommetesse põlluharimise ning paikse eluviisi levik, samuti kokkupuuted balti ja germaani hõimudega. Arvatavasti sel perioodil tekkisid kujutelmad haldjatest kui kaitsevaimudestjumalustest, kes mõnevõrra erinesid varasematest arusaamadest looduse hingestatusest. Tekkis usk kodu või majahaldjaisse (nt LääneEestis pühak Antoniusega seotud haldjas Tõnn). Maaviljelus tõi kaasa ilmastikunähtuste ja taeva jumaluste ja personifikatsioonide tähtsuse tõusu; metsa ja veevaime seevastu hakati võõristama. Rahvakalendris olid päikese austamisega seotud suvehari ja talihari, samuti külvinädalad ja hingedeaeg. Hiljem on sellega tihedalt kokku sulanud kristliku kirikukalendri tähtpäevad (kadripäev, mihklipäev tulenevad kristlikest pühakutest). Võimalik, et germaani mõjul kujunesid hiiumüüdid, mille kajastusena on meieni jõudnud Kalevipoja lood. Hiiukujutelmadega sulas hiljem kokku
sisse kukub; Ära müü nahka, kui karu alles metsas; Uppuja haarab õlekõrrestki kinni; Ega putru nii palavalt sööda kui keedetakse. 2. Kui vanasõna otseses sisuplaanis ilmneb mingi vastuolu või kokkusobimatus, siis 2a) predikatiivsete lauseosade ümbermõtestused on suunalt vabad, nt. loomariigist inimesele (Ära lenda kõrgemale, kui tiivad kannavad), füüsiliselt mittefüüsilisele (Valel on lühikesed jalad), aga personifikatsioonide kaudu ka inimsfäärist loomariiki (Sisalik öeldakse olevat ussi vennapoeg), inimsfäärist meteoroloogiasfääri (Hundile on udu onu, vihm veli, kaste kaelelõikaja), konkreetselt abstraktsele (Ettevaatus on tarkuse ema) jne.; 2b) nominatsioon on aga ainult ühesuunaline: vanasõna võib mõelda inimest ja nimetada teda figuratiivselt loomaks, taimeks, asjaks või ka inimeseks endaks; aga kui on vaja tagada, et vanasõna