Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"perseiidide" - 7 õppematerjali

J-Öpik-P Keres ja E-Wiiralt
1
doc

J. Öpik, P.Keres ja E. Wiiralt

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda ­ 10. september 1985 PõhjaIirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911­1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948­1981 Armagh' observatooriumis PõhjaIirimaal. 1950­1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Eduard Wiiralt (kodanikunimega Eduard Viiralt; 20

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Ernst Julius Öpik
2
doc

Ernst Julius Öpik

Ernst Julius Öpik (22. oktoober 1893 Kunda ­ 10. september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) oli eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910­ 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911­1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948­1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950­1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid.

Astronoomia → Astronoomia
9 allalaadimist
Ernst Öpik
10
docx

Ernst Öpik

energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Elulugu Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. Aastail 1910– 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911–1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taškendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948–1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950–1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. Teaduslooming

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Ernst Öpik
11
doc

Ernst Öpik

Välja on toodud ka tema teosed ja tunnustused. 3 1.Elulugu Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910-1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis ,,Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911-1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiajakirjas Mirovidenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vehepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948-1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950-1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal. 2.Teaduslooming

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Eesti teadlased
5
doc

Eesti teadlased

keemiaprofessor. Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910- 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911­1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944. aastal põgenes punaarmee eest Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. [5] Öpik oli üks oma põlvkonna väljapaistvamaid astrofüüsikuid. 1916-l aastal avaldatud töös arvutas ta valge kääbuse 40 eritiheduse, kuid pidas tulemust võimatuks.

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid
4
rtf

Tartu tähetorn ja Eesti astronoomid

september 1985 Põhja-Iirimaa, Bangor) Eesti astronoom, Eesti astronoomiakoolkonna üks rajajaid. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 1910­ 1912 tegutses aktiivselt harrastusastronoomide seltsis "Vega" koos Aleksander Reinbergi, vendade Oskar ja Paul Öpikuga. 1911­1912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas Mirovedenije vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide kohta. Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Tartu Ülikoolis ja vahepeal Harvardi Ülikoolis. 1944 põgenes Saksamaale. Oli Balti Ülikooli professor ja eesti rektor. Töötas 1948­1981 Armagh' observatooriumis Põhja-Iirimaal. 1950­1981 toimetas ajakirja Irish Astronomical Journal.

Ajalugu → Ajalugu
33 allalaadimist
Eesti astronoomid
13
doc

Eesti astronoomid

Ernst Öpiku lapsed on Uno, Helgi, Tiiu, ajaloolane Elina, Inna ja Maija. Lapselaps Lembit Öpik on liberaaldemokraadist Suurbritannia parlamendiliige, kes esindab Montgomeryshire'i. Öpik pidi õppimise kõrvalt elatise teenimiseks töötama õpetajana. 19101912 tegutses ta aktiivsel harrastusastronoomide seltsis ,,Vega". 19111912 ilmus Öpiku esimene publikatsioon Vene astronoomiaajakirjas ,,Mirovedenje" vaatlustest Marsi ja Veenuse ning perseiidide ( meteoorivool ehk tähesadu, mis tipneb igal aastal 12. augustil ning on jälgitav kuni kaks nädalat enne ja pärast seda ) kohta.Pärast Moskva ülikooli lõpetamist töötas observatooriumides Moskvas ja Taskendis. Öpik oli vabatahtlikuna Vene valgete armees. Pärast Eesti iseseisvumist töötas Öpik Tartu Ülikoolis ning vahepeal ka Harvard Ülikoolis. Öpik on olnud ka Balti Ülikooli professor. Öpik töötas aastatel 19481981 Armagh' observatooriumis PõhjaIirimaal

Füüsika → Füüsika
90 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun