48. liber, era, erum- vaba 49. libartas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 59. per + acc- läbi, kaudu 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isiklik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m
47. lex, legis f.- seadus 48. liber, era, erum- vaba 49. libertas, atis f.- vabadus, sõltumatus 50. magistratus, us m.- magistraat, kõrge riigiametnik 51. magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um)- suur, tähtis, võimas 52. manus, us f.- käsi; võim 53. matrimonium, ii n.- abielu 54. metus, us m.- kartus, hirm; ähvardus 55. mos, moris m- komme, tava, harjumus 56. naturalis, e- looduslik, loomulik 57. novus, a, um- uus 58. parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um)- väike, noor 60. perpetuus, a, um- alatine, igavene 61. persona, ae f.- isik 62. populus, i m.- rahvas 63. potestas, atis f.- jõud, võim 64. praetor, oris m.- preetor, kohtumagistraat (kõrgeim riigiametnik Roomas õigusemõistmise alal) 65. princeps, cipis m.- juht, valitseja, imperaator 66. privatus, a, um- era-, privaatne 67. publicus, a, um- avalik, riiklik 68. regula, ae f.- juhis, norm, reegel 69. repudium, ii n- abielu lahutamine 70. res, rei f.- asi, ese; olukord; omand; riik 71. reus, i m
,,Kapitoolium" valitsemisvõimu sümboliks. Rooma ideoloogia poolest vabariiklik impeerium. Lõpuni SPQR (Senatus Populisque Romanus). Sisuliselt Rooma vabariik ei olnud, sest keisritel siiski küllalt suur pärandatav võim. 3ndaks sajandiks Rooma suurriik suutnud allutada endale pea terve Makedoonia impeeriumi, seejärel Sitsiilia, Kartaago (Tuneesia). Mesopotaamia tähedab praegust Iraaki. Tiitlite pärandumine Caesar (100/102 ekr -44 ekr) dictator perpetuus, pater patriae Octavianus imperator Augustius 27 ekr Saksa-Rooma keisririik. Otto ,,1 Romanum imperator augustus" Rooma riigi kesksed ideed pärandusid edasi. 1 idee - au (aga peaks olema vähem vägivaldne, sest eesmärk pole mitte ellujäämine, vaid teiste rahvaste valitsemine). 2 idee inimkond ongi loodud kui üks kogukond, ideaalis võiks olla ka tervikuna valitsetud. Kõik rahvad olematult võrdsed. Alistatud rahvastele Rooma kodakonduse andmine. 3s- keiser kui valitseja
innominatus, a, um nimetu legitimus, a, um seaduslik, õiguslik magnus, a, um (maior, ius; maximus, a, um) suur, avar, tähtis, võimas medius, a, um keskmine, keskne novus, a, um uus, noor, värske parvus, a, um (minor, us; minimus, a, um) väike, noor peregrinus, a, um võõramaalaste-, võõramaalastesse puutuv perpetuus, a, um alatine, igavene, jääv, püsiv privatus, a, um era-, isiklik, privaatne publicus, a, um avalik, riiklik Romanus, a, um rooma, Roomast pärinev, Roomaga seotud strictus, a, um range, täpne urbanus, a, um linnalik, linna-, linnasse (eriti Roomasse) puutuv
Rooma : ideoloogia poolest vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. SPQR Rooma senat ja rahvas. Alates Augustusest tegelikult Rooma ei olnud enam vabariik, sest keisril oli väga suur võim. 272 eKr Rooma linnriik oli suutnud enda kätte haarata terve Apenniini poolsaar, seejärel Sitsiilia ja Kartaago. Kuni 1.saj eKr-suurem osa Aleksandri impeeriumi jäänsutest. 1. saj pKr Inglismaa, Armeenia, Mesopotaamia. Tiitlite pärandumine. Rooma: Caesar dictator perpetuus Octavianus 27 eKr Imperaator Augustus Saksa-Rooma kesririik 962-1806 Otto I 982 võitmatu Caesar ja imperaator Augustus. Ideede pärandumine au Rooma kodanikud võitlesid impeeriumi ja au eest. Cicero ütles, et see peaks olema vähem vägivaldne , sest eesmärgiks valitsemine mitte enesekaitse. Inimkond kui üks kogukond võiks ideaalis olla terviklikult valitsetud. Cicero jaoks olid kõik rahvad võrdsed. 212- Caracalla andis oma ediktiga kõikidele rahvastele Rooma
selguma; kuuletuma, sõna kuulama, alluma minema; teele asuma; jätkama pari, peper, partum, ere sünnitama perculum, n (häda)oht, risk; katse, proov par, v, tum, re valmistama, tegema, permitt, ms, missum, ere (üle v käsutusse) korraldama andma, (kellelegi) jätma; laskma, lubama pars, partis f osa, jagu; pl. parts, ium ka: pernicis, f hukatus, häving partei perpetuus, a, um katkematu, lakkamatu; partim adv. osalt alatine, jääv, püsiv parum adv. (comp. minus; superl. minim) persequor, sectus sum, sequ jälitama; (liiga) vähe, mitte küllaldaselt järgnema; jätkama; agarasti tegelema parvus, a, um (comp. minor, us; superl. perspici, spx, spectum, ere läbi nägema; minimus, a, um) väike; noor silmitsema, vaatlema
Pikk aega oli rahumeelne. Rooma võttis väiksemad linnad või riigid oma kaitse alla ja rajas kaitsevalle barbarite vastu. · Mudeliks hilisematele. Isegi USA valitsetakse "Kapitooliumilt" · Rooma: vabariiklik, mitte monarhistlik impeerium. "Rooma rahva" impeerium. Lõpuni `SPQR' `Senatus populusque Romanus' (Rooma senat ja rahvas) Tiitlite pärandumine · Rooma: · Caesar (100/102 eKr-44 eKr) 48 "dictator perpetuus", "pater patriae" (alaline diktaator; isamaa isa). Need tiitlid võttis üle · Octavianus 27 eKr Imperator Augustus · Saksa-Rooma keisririik 9621806 (Sacrum imperium romanorum): · Otto I keiser 982 "Romanorum imperator augustus" nagu vahepeal polekski Rooma riik langenud barbarite kätte ja täielikult hävinud. · Üks versioon tiitlist algas: "Võitmatu Caesar ja Imperaator Augustus"
moi!) ei olnud ainult Louis XIV-le omistatav lendlause. Monarhist sai riigivõimu ainuteostaja: ta oli valitsusjuht, sõjaväe ülemjuhataja, ülemkohtunik, sageli ka kirikupea ühes isikus. Valitseja isiksus, tema oskused ja võimed määrasid paljuski riigi käekäigu. Valitseja otsustusala kasv suurendas ka tema töökoormust. Louis XIV veetis päevas kaheksa kuni kümme tundi kirjutuslaua taga või nõupidamistel. Absolutistliku riigikorra oluliseks toeks sai alaline sõjavägi (miles perpetuus), mis jättis relvajõudude käsutusõiguse vaid monarhile. Sõjaväe komplekteerimine ning selle ülalpidamine nõudis maksusüsteemi ümberkorraldamist ning senisest märksa keerulisema haldusaparaadi väljakujundamist, mis tõid kaasa võimu bürokratiseerumise ning ametnikkonna kui uue ja mõjuka ühiskonnakihi tekke. Majanduspoliitiliselt toetus absolutistlik riigivõim merkantilismile ( Varauusaja ühiskond). Lisaks
annaabi.ee 
