väljend ’jumalanheboina’ (vikerkaar, ’jumala hobune’) 2 21. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand 22. Kirjelda (E.-H. Västriku artikli põhjal) vadjalaste veekogude ja veehaldjatega seotud uskumuste kihistusi. • Kalapüük – jumalannad, vetevalla valitsejad ja kalakaitsevaimud – austati, peeti
Ta viib väsinud hinged jalutama ja laseb nad vabaks, lendama. Ta annab inimestele une, et nad puhkaksid päevastest raskustest ja muredest. 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eestis Kura (kura, kuram, kuramus, kuramvend, kurask). Seostub vasaku käega (kura käsi), märja või mudase kohaga, füüsilise ebapuhtuse ja roojusega. Soome-karjalas Perkele. Isuris: Paha. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Tuhande aasta pikkune maailm, mille järel praegune maailm hävib ja sünnib siis uuesti. Maailma lõpus pööravad inimesed üksteise vastu, ka looduse taandarenemine (kanad ei saa muneda jms). Vanema Edda traagiline jumalate hukkumine on samuti maailmalõpp. Komeedi ilmumine ennustavad maailmalõppu. Maailmalõpu arusaamad pärinesid tihti ka piiblist. 34
13. Iseloomusta kristlikule kuradile iseloomulikke jooni, mis seostavad ta oletatava ristiusu-eelse prototüübiga (või prototüüpidega). Missugused arusaamad teispoolsuse kohta avalduvad regilauludes ja loitsudes? Nimetusest eesti: vana omatüvi *kura (nimetused kura, kuram, kuramus, kurask, kurassi, korat, vanakurat; ka liivi: kure) seostub -- vasaku poolega (kura käsi) -- märja, madala, mudase kohaga -- füüsilise ebapuhtuse ja roojusega soome-karjala: perkele (< balti Perkons/Perkunas), hitto (< hiisi), piru vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli, pahaa voima, pahennoz Mittekristlikud motiivid pärimuses -- seos vasaku poolega -- seos vee, kivide ja maapinnaga (regilauludes altmaa~altilma isand) -- seos hiidudega -- kurat kardab kukke, hunti, pikset; kuradi tõrje pihlakase kepiga -- seos surnutega (kurat kui kodukäija asendusolend, kurat kui pooma ahvatleja) -- kurat kui Toonela isand Soome-Karjala Tuonela ja Manala
57. Võrdle läänemeresoome rahvaste pikse-sõnavara ning selles avalduvaid arusaamu taevajumaluse olemuse kohta. Pikse(jumala) ja ta oponendi vastasseis · L. Röhrich: pikse vastasena kurat asendanud kurja hiiglase, kes soovib röövida päikest, kuud ja tähti · Pikse oponendi seos vee- ja maa-elemendiga; ktoonilise sfääriga (vt must härg) · Varasemate jumalanimede kohandamine kristliku mütoloogia ja usundisüsteemiga (lms jumal(a), kurat, perkele, vrd leedu velnias) Piksega seotud sõnavara lms keeltes 1) vana mees · eesti kõu (Wied.: vana mees, vanaisa), ka kõuk, vrd soome kouko, kouki (surm, tont, suur loom, karu, täi) · eesti äike < äi (vanaisa, ka vadja äiä), väljend: äiä hoog (piksetuul), ka soome äijä jyriää (müristab), vrd ka Äio · soome-karjala-isuri ukkonen < ukko 'vanaä', ka väljendid ukon kaari (vikerkaar) ja ukkosen vaaja (välgunool, ,,piksevai")
Äijätär ei ole soomlastel kuradi ema ega tütar vaid kuri naissoost vaim, kes madusid imetab ja tõbesid sünnitab 32. Iseloomusta ristiusu-eelsele kuradile (kristliku kuradi prototüübile) omaseid nimetusi ja sellele olendile tunnuslikke motiive eesti folklooris. Eesti omatüvi: Kura – nimetused kura, kuram, kuramus, kuramvend jne – seostub vasaku poole; märja mudase, madala kohaga; füüsilise ebapuhtuse ja roojaga. Soome-karjala: Perkele; vadja-isuri: paha, pahalain, pahapooli jne. Vasaku-parema vastandused folklooris, kuradi seotus vasaku poole, vee, kivide, maapinnaga, hiidudega. Kurat kardab kukke, hunti, pikset, tõrje pihlakakepiga. Seotus surnutega, kurat kui Toonela/Manala isand. 33. Kirjelda (nt M. Kõiva artiklile toetudes), missugused on olnud Eestis rahvapärased eshatoloogilised arusaamad? Need on alati olnud väga mitmekesised. Looduse ja ühiskonna empiirilised
annaabi.ee 
