Tüüpiliseks lokalisatsiooniks labakäed Nahk sõrmede sisekülgedel, siis labakäe dorsaalpinnal ja külgedel, lõpuks peopesas Väljakujunenud juhtudel labakäed kogu ulatuses punetavad, infiltreeritud ja ketendavad, kohati lõhesid Nummulaarsed naastud labakäte dorsaalpinnal või ainult sõrmedel Diagnostika Kliinilise pildi alusel Histoloogilised muutused: spongioos, intraepidermaalsed villikesed, neutrofiilidest ja lülmfotsüütidest koosnev perivaskulaarne infiltraat pärisnahas Diferentsiaaldiagnostika - kontaktdermatiit - iidreaktsioon - ekseemid
Seda kihti nimetatakse endodermiks, rohke tärklisesisalduse tõttu ka tärklistupeks. Endodermis võib esineda ka Caspary jooni. *Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel). *Steeli välimine,vahetult endotermile järgnev rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir esikoore ja kesksilindri vahel ei tarvitse olla selgelt eristatav. *Juhtkimbud asuvad kesksilindris ühe korrapärase ringina (kaheidulehelised). Nende arv sõltub taimeliigist ning kasvutingimustest. *Steelis asuvat põhikudet, mis jääb juhtkimpudest sissepoole ja nende vahele, nimetatakse säsiks (medulla)
Steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder. Piir esikoore ja kesksilindri vahel ei tarvitse olla selgelt eristatav.
Alul ei pruugi arterid olla muutunud , kuid nad võivad olla kitsenenud ja läbimõõt on erinev. Sageli muutused macula piirkonnas. Võivad olla üksikud täppverevalumid. Kollatähni piirkonna väikeste veenide spiraalne looklemine võib esineda . Tekkinud muutused on funktsionaalse iseloomuga , kui vererõhk alaneb normaliseerub ka silmapõhja leid. Hüpertooniline angioskleroos Lisaks retinopaatiale esineb:• arterite seinte paksenemine• hüalinoos ning perivaskulaarne fibroos• mittenormaalne valgusrefleks• vasksete ja hõbedaste kiudude esinemine silmapõhja oftalmoskoopial , mis on tingitud lipiidide ladestumisest arterite seintesse. Hüpertooniline retinopatia Lisaks eelpool toodud sümptomitele esineb:• koldeline hägustumine • hemorraagiad (tavaliselt petehhiatena)• verevalumid• plasmorraagiad (näha “vatitiupsudena”)• kollatähni piirkonnas valkjas-kollakad kolded (“tähekesed”)• diskitaoiline macula turse Sellega kaasneb
- perisinusoidaalruum ainete vahetus vere ja maksarakkude vahel lammutamiseks koos võõrkehade fagotsütoosiga (Kuppferi tähtrakud) Sidekude - sekretsioon - vähe sidekude - rakud nõristavad mitmes suunas: sapikapillaaridesse (sapphape, - maksaväaratist algab perivaskulaarne sidekude, mis kulgeb kuni kolesterool) ja perisinusoidaalruumi (kusiaine, valgud, glükoos) alumise õõnesveenini - 0.5l sappi ööpäevas - mitme sagariku kokkupuutel moodustub sidekoe portaalväli - sapphapped vajalikud rasvade emulgeerimiseks ja mitsellide lümfisooned, närvid ja portaaltriaad moodustamiseks Sapiteed
Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele; esikoor - Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks; steel - Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga
• Kambium toodab vaheldumisi niinekiude ja sõeltorusid ning sõltub taimeliigist, mitu korda see suve jooksul vaheldub. • Fellogeen ehk korgikambium, mis väljaspoole toodab felleemi, sisse aga esikoore põhikoele sarnanevaid rakke – fellodermi. • Prokambiumist tekivad kesksilindri välimised kihid – protofloeem, uus prokambium ja protoksüleem. • Perikambiumist algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude (enamasti niinekiud) ning säsi. Kambium toodab puukoorest väljapoole järgmisi rakke: • Sõeltorud • Saaterakud • Niinekiud • Niineparenhüüm • Kõik koed, mida kambium väljapoole toodab, moodustavad teiskoore, milles aastarõngad selgesti eristatavad pole. Kambiumi tegevuse tulemusena: • Puutüvi pakseneb • Epidermis e. noore koore kattekude suurendab oma ulatust rakkude paljunemisega
annaabi.ee 
