tuumaprotsessidega Parasiit, parasite - elusa organismi arvel elav ja toituv organism. Parentosoom e. poorimüts, septal pore cap - mõlemalt küljelt rakuvaheseina keskset *poori kattev spetsiaalne rakuorganell, mis teiselt poolt ühildub tsütoplasmavõrgustikuga. Peiteosla e. kleistoteetsium, cleistothecium - täielikult suletud *askoom; *kotteosed vabanevad alles pärast *viljakeha seina lagunemist Peremeesorganism, host - elav organism, kelle kehas eluneb *parasiit. Periteetsium, perithecium - vt. sulgeosla. Piitsvibur, whiplash flagellum - lihtne, külgharudeta vibur *zoospooridel Pleomorfism, pleomorphy - nähtus, mis avaldub vähemalt kahe sõltumatu arengustaadiumi - ühe või mitme *mittesugulise (*anamorfse) ja ühe *sugulise *(teleomorfse) - olemasolus elutsüklis. Poorimüts, septal pore cap - vt. parentosoom. Probasiid, probasidium - *eoskanna arengu algstaadium: *seeneniidi puhetunud tipmine
arhegoonid) 8. Toimub viljastamine (sugurakkude ühinemine) dikaarüon 9. Dikaarüonist arenevad kaksistuumalised, nn askogeensed hüüfid, mis moodustavad viljakeha 10. Viljakeha arenemisel toimub: a) tuumade ühinemine e. karüogaamia 2n (diploidne faas) b) meioos ja 2 mitoosi n (haploidne faas) c) tulemus: ühest viljastatud sugurakust areneb 8 haploidset kotteost 5. Kottsamblike viljakehade tüübid · Periteetsium e. sulgeosla · Apoteetsium e. lehtereosla lürell matseediumiga ap. letsideaalne ap. · lekanoraalne ap. 6. Samblike dualistlik olemus. Müko- ja fotobiondi vahelised suhted samblikes Samblikud on liitorganismid, mis koosnevad kahest osapoolest: mükobiondist e. seenkomponendist fotobiondist e. fotosünteesivast komponendist. Samblikukomponentide vahel toimivad (laias mõistes) sümbiootilised suhted.
Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~2300 liiki (sh. teisseened). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha
Hk. Kottseened - Ascomycota Maailmas üle 32 000 liigi, Eestis teada ~ 4200 liiki (sh. teisseened, v.a. samblikud). Seeneniidid haploidsed, rakkudeks jagunenud. Sugutu paljunemine esineb väga sageli, enamasti lülieostega. Sugulisel paljunemisel moodustub eoskott, enamasti 8 eosega. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1. peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2. sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3. lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad võivad omakorda asuda stroomas. Tänapäeval jaotatakse kolme rühma (klassi): 1. Ürgkottseened ilma viljakehata. Luudikulaadsed (tuulepesad lehtpuudel) ja kääriseenelaadsed (õllekääriseen). 2. Pärmkottseened ilma viljakehata, punguvad. Pärmkottseenelaadsed (leivapärm, kevadpärmik). 3. Päriskottseened enamasti võib esineda viljakeha
rohttaimedel ja mitmetel puudel. Hmk Kottseened. 32000-50000 liiki maailmas. Annavad enamuse seente liigilisest mitmekesisuse. Seeneniidid on haploidsed ja rakkudeks jagunenud. Kahe raku vahel on poorike. Lülieosed on väga levinud. Sugulise paljunemise eosed arenevad eoskotis (enamasti sisaldab kaheksat eost. Eoskotid arenevad mitmesugustes viljakehades: 1) peiteosla (kinnine kerakujuline viljakeha - kleistoteetsium) 2) sulgeosla (kerakujuline, (pika) kaelaga avanev viljakeha - periteetsium) 3) lehtereosla (kausjas avatud viljakeha apoteetsium). Harvem viljakeha puudub (luudikutel, pärmseentel). Viljakehad kui lülieosed võivad omakorda asuda stroomas. Kottseeni kolm klassi: 1) Ürgkottseened (luudikulaadsed: tuulepesa; kääriseenelaadsed: õllepärm). 2) Pärmkottseened: reeglina sekundaarsed, üherakulised, ilma viljakehata, punguvad (pärmkottseenelaadsed: pärmseen). 3) Päriskottseened; kunstlikult moodustatud neli rühma: a) peiteoslaga (nt
hümeeniumina. KANDSEENTEL: eoste arv eoskannal -2-8 eost eose kest -sile või ornamendiga igal basiidil eostugedel e. sterigmadel areneb tavaliselt neli kandeost. Hõimkond kottseened hõlmab enda alla ca 75 % seentest: klassikalises mõistes kottseened, samblikke moodustavad seened ja enamik neist seentest, kellel ei tunta sugulist paljunemist (5000 liiki teisseeni); ehitus - viljakeha tüübid (peiteosla e. kleistoteetsium, lehtereosla e. apoteetsium , sulgeosla e. periteetsium, kambereosla e. pseudoteetsium); eoskottide tüübid (operculate, inoperkulate), eoste arv eoskotis; strooma; pleomorfism , ana- ja teleomorf (vereva karikseene näide); homo- ja heterotallism; toitumistüübid (saprotroofid, parasiidid, sümbiondid); ökoloogia; levik; tähtsus. Kolm alamhõimkonda: Taphrinomycotina näidetena Taphrina betulina - kaseluudik (taimepatogeen), Neolecta (viljakehaga kottseent, kes on lahknenud evolutsioonis enne
lülieosteks e. koniidideks. Parasiitseentel võivad tekkida erineva kujuga eoste mahutid, mida nimetatakse pükniidideks. Tavaliselt asuvad nad peremeestaime sees, välja ulatuvad vaid suudmed. *suguline (eoste abil). See on igal seenerühmal erinevalt kulgev keeruline protsess. Kott- ja kandseentel moodustuvad sugulisel paljunemisel viljakehad. Kottseentel tekivad kotteosed (askospoorid), mis asuvad lahtiselt seeneniidistikul või vastavates viljakehades (kleistoteetsium, periteetsium, apoteetsium). Kandseentel tekivad kandeosed (basidiospoorid) eoskandjatel e. basiididel. Parasitism Parasitism on eri liiki organismide toitumissuhe, mille puhul üks organism parasiit toitub teise organismi peremehe arvel. Peremeest võib kasutada ajutiselt või kogu elu vältel. Patogeensed seened võib jagada kahte gruppi ühed nakatavad absoluutselt terveid, elujõulisi, teised - nõrgenenud või juba kahjustunud taimi. Esimesel juhul on tegemist obligaatsete parasiitidega
annaabi.ee 
