mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel.
Valmistatava materiaalse põhivara objekti finantseerimisel laenuga ei kapitaliseerita laenukasutuse kulud (sh intress) antud objekti soetusmaksumusse. Parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad varaobjekti tootlustaset kõrgemale objekti algsest tootlustaset. Kulutused, mis taastavad objekti algset tootlustaset (näiteks remont, hooldus ja muud sarnased kulutused), kajastatakse perioodikuludes. Immateriaalne põhivara Immateriaalse põhivara hulka kuuluvad kaubamärgid, patendid, litsentsid, kasutusõigused, tarkvara, kvoodid ja muud füüsilise substantsita varad, mida osaühing kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta ning mille soetusmaksumus on 3000 krooni ja rohkem. Immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha
arvele turuhinnas, mis peab ühtima üleantud vara turuhinnaga. Kui soetatud põhivara turuhind ei ole usaldusväärselt määratav, samal ajal on üleantud vara turuhind usaldusväärselt määratav, võetakse soetatud põhivara arvele üleantud vara turuhinnas. Materiaalsele põhivarale tehtud täiendavad väljaminekud, mis osalevad tulevikus majandusliku kasu tekitamisel lisatakse selle põhivara soetusmaksumusele. Jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse perioodikuludes. Materiaalset põhivara kajastatakse edaspidi bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 3. Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus. Põhivara soetusmaksumust ei kanta kuluks ühe majandusaasta jooksul, vaid põhivara kogu kasutusaja jooksul. Vara soetusmaksumuse kuluks kandmine toimub amortiseerimise teel. Amortisatsioon on vara amortiseeritava osa kandmine kulusse vara kasuliku eluea
meetodist või soetusmaksumuse meetodist. 6.2.1 Kinnisvarainvesteeringute parendused, remont ja hooldus Hilisemate parendustega seotud kulutused lisatakse kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusele ainult juhul, kui need tõstavad kinnisvarainvesteeringu väärtust kõrgemale objekti algselt hinnatud väärtusest. Kulutused, mis taastavad objekti algset väärtust (näiteks remont, hooldus), kajastatakse perioodikulude koosseisus. Parenduste kapitaliseerimine või kajastamine perioodikuludes omab tähtsust ainult juhul, kui ettevõte rakendab kinnisvarainvesteeringute kajastamisel soetusmaksumuse meetodit. Õiglase väärtuse meetodi rakendamisel võetakse kinnisvarainvesteeringule parenduste käigus lisandunud väärtust arvesse läbi bilansipäeval toimuvate ümberhindluste. 6.3 Materiaalne põhivara Materiaalne põhivara on vara, mida raamatupidamiskohustuslane kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel ja mida ta kavatseb kasutada
(1/15 x 280 000) Kokku 280 000 Meetodite võrdlus Kulum (amortisatsiooni) on aastate lõikes eri meetodite puhul erinev, kuid kokkuvõttes kantakse kuluks ühesugune summa. Kasutatava kulumi arvestuse meetodi puhul on tähtis, et saadavate tulude-kulude õiglane kajastamine. Materiaalse põhivara soetamisjärgsed väljaminekud Materiaalse põhivara hooldusega seotud kulud võiks jagada kaheks. 1. Kulutused, mis kajastatakse perioodikuludes Näide. Aktsepteeritud kontorihoone hooldusremondi arve 23 600 s h käibemaks 3600. D Remondikulud (üldhalduskulud ) 20 000 D Käibemaks 3 600 K Võlg tarnijatele 23 600 2. Parendustega seotud kulutused, mis lisatakse põhivara soetusmaksumusele, või võetakse eraldi arvele. Näide. Aktsepteeritud kontorihoone ümberehituse arve: kokku 572 000 sh käibemaks 72 000. D Hooned (ehitised) 500 000 D Käibemaks 72 000
annaabi.ee 
