PERIODISEERING JA ÜHTLUSTAVAD OMADUSED: Rooma impeerium kui hilisemate sajandite arusaama alus Euroopa ühisjoonte olemasolust. Ühe riigi raamesse paigutatud suur osa alasid, ühised õigusnormid, liikumine impeeriumi raames (turvaliselt ühise süsteemi alusel, iseenesest mõistetav, mille alusel sarnastuvad ka arusaamad ja vaated), ladina keel ja tähestik, tugev sõjaline jõud kui eri osade rahvaste vaheliste konfliktide lahendaja tekitas olukorra, mis soodustas majanduskasvu, üldist heaolu paranemist. Matti Klinge ,,Me oleme roomlased" e ,,Romanus sum" kui julgustus EL'i astumiseks, tuues ,,Suur-Euroopa" põhjenduseks Rooma impeeriumi. Religioon kui kristluse poliitiline staatus ja selle kaudu võimu teostamine Euroopas. Teoloogiline religioon. Kristluse levimise tänu Rooma impeeriumi ühtsusele (keskused, rahvas, süsteem), ilma selleta suure ...
saab aru õiguse tekkeloost ja õigusest kui ühiskonnaelu valdkonnast. Õppesisu Õigus ja selle teke, tavaõigus, seadus, kohus, õigussüsteem, inimõigused, kodanikuõigused, Mandri-Euroopa õigussüsteem, Anglo-Ameerika õigussüsteem, rahvusvahelise õiguse valdkonnad ja tasandid, rahvusvahelise õigussüsteemi tunnused ja rahvusvahelise õiguse põhimõtted. 2. Rahvusvahelise õiguse ajalooline areng Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: teab rahvusvahelise õiguse periodiseeringut ja selle lühitutvustust. Õppesisu Perioodid. 3. Rahvusvahelise õiguse subjektid Õpitulemused Kursuse lõpul õpilane: 1) tunneb Eesti omariikluse kujunemislugu; 2) teab riigi tunnuseid ja tunnustamist, de facto ja de iure; 3) teab tähtsamaid rahvusvahelisi organisatsioone. Õppesisu Rahvaste enesemääramisõigus, selle rakendamise näiteid ajaloost, Eesti riigi teke rahvaste enesemääramisõiguse alusel, õigusliku järjepidevuse printsiip, Eesti iseseisvuse taastamine
Sellest johtuvalt on autor siinkohal loetlenud tänapäeva õigusõppes kõige populaarsemad Rooma õiguse periodiseeringud, mis ajaloo jooksul käsitletud on. Erinevatel periodiseeringutel on erinev loomelugu. Autorite seisukohad ei lange enamasti teiste rivaalide omadega kokku ning ühiskondlikud lähtekohad võivad kergesti olla teineteist välistavad või vastuolulised. Õigusteadlane Toomas Anepaio andis 8 erinevat Rooma õiguse ajaloo periodiseeringut, mis lähtuvad valitsevast ideoloogiast (I.Pereterski) või raamatu autorist või teadlasest (H.Ylikangas) või millestki muust (sotsiaalmajanduslik ja kultuuriline lähtekoht jm), mis käesolevas peatükis eraldi alapeatükkidena välja toodud on. 3.1. Rooma riigikorrast lähtuv periodiseering Üheks võimalikuks periodiseeringu aluseks võib pidada Rooma riigikorda. Sellise lähtekoha rakendamisel võib jagada Rooma õiguse järgnevalt: 754 eKr - 510 eKr - kuningriigi aeg;
Periodiseerimine generatsioonide kaupa. Kunstiajaloo periodiseering. Poliitiline ajalugu. Eesti polnud pärast 1940. a mingisugust iseseisvat poliitikat. Seepärast saab periodiseeringu põhialus olla Eesti-väline, ehk üleliiduline, sest okupeeritud Eesti oli nii poliitiliselt kui majanduslikult sõltuv ja tasalülitatud. Need olid põhilised välisimpulsid, mis määrasid siinse arengu, ajalooprotsessi võnkealgused ja -lõpud. Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud
etappideks jagama hakkame. Vaadeldes ükskõik mis nähtust arenevana, muutuvana, tekib alati küsimus, kuidas luua sellist süsteemi, mis need muutused kõige paremini esile tooks ja neid ka seletada aitaks. Periodiseerimise küsimus on metodoloogilisest seisukohast põhimõttelise tähtsusega. Sageli sõltub sellest uurimisaspekt ja käsitlusviis, samuti võib probleemi asetus ja meetod omakorda määratleda, kas ja millist periodiseeringut kasutatakse. Periodiseerimine ajalooteaduses loob süsteeme, kuid iseenesest ei eeldata periodiseerimise põhjendamist, kuna seda peetakse enesestmõistetavaks. Kui aga küsida, mida kujutab endast periood ajaloo uurimuses, mis on selle funktsioon, millega saame määratleda perioodide piire, millised elemendid seovad üht perioodi teisega, mis on periodiseerimise alus konkreetses uurimuses, siis üheseid vastuseid nendele küsimustele akadeemilises arutelus ei leia
annaabi.ee 
