Dekabristide vahetuks ideeliseks ellkäijaks oli A. N. Radi (t(ev. Oma protestiga pärisorjuse ja isevalitsuse vastu, materialistliku filosoofia propageerimisega ning üleskutsetega hariduse laiendamiseks valmistas Radi(t(ev vene ühiskonna eesrindlikus osas ette pinda dekabristide ülestõusulekutsuvate revolutsiooniliste loosungite vastuvõtmiseks. Lenin andis dekabristide tegevusele kõrge hinnangu. Dekabristide ülestõusust 1825. a. alustab ta revolutsioonilise liikumise periodiseerimist Venemaal. "Vabadusliikumine on Venemaal läbi teinud kolm peamist etappi vastavalt vene ühiskonna kolmele peamisele klassile, kes vajutasid liikumisele oma pitseri: 1. Aadli periood, ligikaudu 1825. a. kuni 1861. aastani; 2. Raznot (inetsite ehk kodanlik-demokraatlik periood, umbes 1861. kuni 1895. aastani; 3. Proletariaalne periood, alates 1895. aastast kuni käesoleva ajani (see allikas oli trükitud 1978 aastal).
SS-i puhu) mobiliseerimine või värbimine Euroopat ümber jagavate sakslaste ja venelaste omavahelisse jõukatsumisse Teise maailmasõja laienedes toimus 1941. 1944. aastal mitmes etapis ning erinevate stsenaariumite järgi. Eesti meeste mobiliseerimine sõjatandrile toimus perioodide kaupa, nagu seda kvalifitseeris kindralmajor Johannes Soodla oma kirjas 23. juunist 1945 Flesnburgis (Saksamaa). Täiendades Soodla kirjas leiduvat periodiseerimist muude asjakohaste tõsiasjade ja seisukohavõttudega ning Julius Made isiklike läbielamistega, saab kokku panna ülevaatliku pildi eestalste alatust integreerimisest kahe suurriigi omavahelisse võitlusesse. jaanuari 1939. aasta seisuga oli Eestis 1 133 917 elanikku.Tollane Eesti Kaitseväe mobilisatsioonikava nägi ette vajaduse korral veidi rohkem kui 100 000 mehe mobiliseerimist. Kuid seda plaani ei saadud kunagi ellu viia. Väike statistika elanikke kohta: Pärast N
Päris Eesti keskset periodiseeringut keeruline üles ehitada, ometi saab arvestada kohalikku eripära, tegureid, mis esinesid ainult siin (kollektiivpsühholoogilised, kultuurilised, osalt majanduslikud tegurid). Tuleb arvestada ajalisi nihkeid ja erinevusi, mis ilmnevad periodiseeringutes muude elualade alusel. Esines ka ajalisi nihkeid üleliiduliste protsesside toimimisel Eestis, mis samuti väga olulised. Eesti lähiajaloo periodiseerimine tähendab Eestimaa ajaloo periodiseerimist, st Eesti territooriumil toimunud ajalooprotsesside liigendamist, mitte eest rahva ajaloo periodiseerimist. Viimasel juhul tuleb arvestada ka Välis-Eesti kogukondadega. Eesti lähiajalugu kattub väga täpselt nn Nõukogude perioodiga 1940-1991. Seal kaks Nõukogude perioodi ja vahepealne Saksa okupatsioon (1941-1944). See lähiajalugu selgelt piiritletav nii poliitilises, kultuurilises ja ka majandusajaloos. Tarvel: Algab 23. augustiga 1939 ja lõppeb 20
muiste Eesti elu-olu. Esimesed konkreetselt Eestit puudutavad kirjalikud allikad tulevad aga vallutusejärgsel ajal. Samas algab Eesti esiajalugu juba 8 at eKr, kui pärast viimast jääaega nihkus jääserv põhjakaartesse ning siia saabusid inimesed. Esiajaloo lõpuks peetakse aastat 1227, mil langes viimasena ristisõdijatele vastupanu osutanud Saaremaa, kõigest sellest räägin aga teises loengus pisut pikemalt, kui käsitlen Eesti esiajaloo periodiseerimist. Võrdluseks Eesti esiajaloo algusega olgu öeldud, et maailma esiajalugu algab juba u 22,5 miljonit aastat tagasi inimese tekkimisega. Esiajalugu saab uurida mitmesuguste andmete põhjal. Neist esimeseks on ainelised allikad, st arheoloogilised allikad. Selleks on mitmesugused välitööde käigus hangitud andmed ja materjalid. Need võivad olla esemed või nende katked, hoonepõhjad, kalmistud, inimeste jäänused, muistsed põllud jms
El Greco või Shakespeare'i maine ei ole sugugi alati olnud see, mis ta on praegu, ja keegi ei tohiks olla üllatunud, kui see peaks tulevikus muutuma.", William Kennick (2003: 251). 7. Milles seisneb finalismi eeldus? Aimatav teistest vastustest siin, kuid kindlalt ei oska öelda. 8. Milliseid probleeme tekib ajastu ja ajastuhinnangu tuvastamisega? 2. Ajastu ja selle hinnang: a)Mis on "ajastu"? Kes selle määrab? AP eeldavad kunstiloo periodiseerimist suhteliselt diskreetseteks ajastuteks, epohhideks jms see teeb AP-läbimise spekulatiivseks ja suhteliseks: Üksnes epohhi ümberdefineerimisega võime üksikuid kunstiteoseid näha kord AP-läbinuna, kord jälle mitte. b)Mingit ajastut vaadates, kipub üksmeel teatud teoste hinnangutes haihtuma. Kriitikud R. H. Wilenski ja R. Fry ignoreerivad J.-F. Millet, kuid F. J. Mather käsitleb teda oma sajandi tähtsaima kunstnikuna. 9. Mis on hinnangunihked ja kuidas nad on ajaproovile tülinaks?
keksimine) kognitiivne areng (kõne, keel, mõtlemisprotsessid, õppimisprotsessid, emotsioonide reguleerimine) - peegeldab intellektuaalsete oskuste kasvu sotsiaalne areng (kuidas teistega suheldakse, sõnavara, käitumine tuttavatega ja võõrastega) Arengu periodiseerimine: autorid käsitlevad seda erinevalt ja seetõttu tuleb teadusliku töö tegemisel panna viide juurde, kelle periodiseerimist kasutatakse. Areng jaotatakse kaheks arenguliseks protsessiks: 1 küpsemine – arengulised muutused kehas. Tekivad vanuse suurenedes; on kohati ennustatavad; bioloogiline areng, mis põhineb geenidel 2 õppimine – kogemuse tagajärg; bioloogia põhine (mõnda asja saab õppida alles siis kui inimene on teatud informatsiooni omandamiseks küps – imikule ei saa õpetada matemaatikat) Kogemusi tuleb koguaeg juurde aga küpsemine lõppeb teatud eas ära.
annaabi.ee 
