Keskaegse Euroopa sünd Mõiste “keskaeg” võeti kasutusele alles 15. sajandil Itaalia humanistide poolt. Kuna nemad elasid varauusajal ja imetlesid antiikaega, siis vahepealset aega nimetasid nad pimedaks keskajaks. Nemad panid aluse ka ajaloo periodiseerimisele. Euroopa keskaja pikkuseks on umbes 1000 aastat, mis jaguneb omakorda kolmeks: 1. varakeskaeg (6.-10. saj) 2. kõrgkeskaeg (11.-13. saj) 3. hiliskeskaeg (14.-15. saj) 4. saj alguse saanud germaani ja türgi (hunnid) hõimude ulatuslik ümberasumine põhjustas Lääne –Rooma riigi langemise ja Euroopasse said tekkida tänapäeva riikide eelkäijad. Mõiste: suur rahvasterändamine. Germaani hõimud põgenesid Lääne-Rooma riigi aladele, kus tekkisid barbarite kuningriigid.
Varakeskaeg Mõiste ``keskaeg`` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus
28. Millest lähtutakse tulude arvestamisel, kuidas jaotatakse tulusid raamatupidamisarvestuses, milliste printsiipide alusel kajastatakse tulusid ja kulusid? Tulude kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendist RTJ- nr 10. Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. 29. Milleks on vaja inventuure, millised on inventuuride liigid, -moodused, – läbiviimine? Täieliku inventuuriga hõlmatakse ettevõtte kõiki vahendeid ja see viiakse läbi tavaliselt üks kord aastas, enne raamatupidamise aastaaruande koostamist. Osalise inventuuriga kaasatakse ettevõtte varade või võlgade mingi liik ning seda võidakse läbi viia mitu korda aastas arvestusandmete täpsustamiseks ning tekkinud
kohustuseta, siis on tehing ikkagi ost-müük, mitte rentimine. 15,16)Tulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid Tulude kajastamisel lähtutakse Raamatupidamise Toimkonna Juhendist RTJ- nr 10. Tulusid ja kulusid kajastatakse tulude ja kulude vastavuse printsiibi alusel. See tähendab, et kulusid kajastatakse samas perioodis kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Kulutused, mis on aruandeperioodist pikemad, kuuluvad periodiseerimisele lähtudes olulisuse printsiibist. Sise-eeskirjas tuuakse välja kuidas on jaotatud ja liigitatud tulud e/v raamatupidamises. 16)Kulude kajastamine ja olemus. Tuua erialaseid näiteid ettevõtete kuludest. Tulud ja kulud 17)Lausendid ja kanded kontoristidele. 18)Kontode olemus 19)Tulu- ja kulukontode eripära 20)Töötasude arvestus ja deklaratsioon vorm TSD 21)Lisatasude olemus ja maksmine, milliste tegevuste eest võib maksta ettevõttes lisatasu? 22)Käibe tekkimine ja deklareerimine
1. KESKAEG · ,,Keskaeg" võttis 1469. aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II (1464-1471) raamatukoguhoidja. · Humanistide tõlgendus kahte maailmaajaloolist ajastut eraldava pausiga, mille vältel ei sündinud midagi olulist. · Keskaja inimeste: viimsepäevakohtule eelnev viimne ajastu. · Keskaja määratlemine pani aluse ilmaliku ajaloo periodiseerimisele. Tinglik, kuna ajaloos puudub sünkroonsus ta toimib eri valdkondades erineva kiirusega. KESKAJA ALGUS · Lääne-Rooma riigi lagunemine 476. aastal. · Keiser Marcus Aureliuse surm 180. aastal, millest alates hakkas lagunema Rooma rahu. · Aasta 330, mil Rooma riigi pealinnaks sai Konstantinoopol. · Aasta 395, mil impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine lõplikult kinnistus. · Aasta 313, kui võeti vastu ristiusk. KESKAJA LÕPP
Raamatupidamiskohustuslased, kellel esineb selliseid kasumeid ja kahjumeid, mida ei saa kajastada tavalises kasumiaruandes, koostavad selleks jaoks koondkasumiaruande, mis esitatakse eraldi aruandena kasumiaruande järel. Selleks on näiteks välismaise äritegevuse käigus tema arvestusvaluutast esitusvaluutasse tekkinud kasumid ja kahjumid (RTJ 2, § 31). Kasumiaruanne on ettevõtte majandusaasta olulisemaid aruandeid ning selle koostamisel tuleb pöörata tähelepanu kulude periodiseerimisele ning järgida tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Lõputöö järgmistes peatükkides kirjeldatakse kasumiaruande skeemis 2 kasutatavaid tulu- ja kulukirjeid. Põhjalikumalt käsitletakse kasumiaruande skeem 2 struktuuri ja kasumiaruande analüüsimeetodeid. 1.1 Tulude olemus ja liigid Tulu on majandusliku kasu suurenemine aruandeperioodil vara lisandumise või suurenemisena või kohustiste vähenemisena, mille tulemusel omakapital suureneb, välja
sks jäi käibele kunagine eesti kohanimi, eesti keeles hakati seda kohta nimetama aga mõisniku perekonnanime järgi. Kohanimed on olnud paljukeelsed ja see keeleküsimus, mitte uue ja vana keele küsimus. Eesti keeles tuleb kasutada eesti k nimetusi. Kuidas spetsiiline perioodi Eesti keskaeg on ajalooteaduses loodud. Seotud poliitilise ajaloo tähtsündmustega, samas päris vaieldamatu niisugune periood ei ole. Kõige pealt aluse sellisele, periodiseerimisele pani kesk- ja varauusaegsed ajalookroonikud, kelle jaoks jutustatav lugu hakkas piiskop Meinhardi tegevusega Väina ääres. See on see perioodi algus, mida teised kroonikud üle võtsid, nt Liivimaa Henriku kroonika. Üldjoontes on see kroonikute jutustatud Liivimaa ajaloo algushetk. Kui me võtame omaks keskaja ja esiaja piiri, millest alates ma saame kirjalike allikate põhjal jutustatada ajalugu. Ka varasemaid teateid Eesti ala kohta - Vene leetopissid, milles võib leida Eesti ala kohta
annaabi.ee 
