rohkem esineb veistel. See tekib siis, kui loode on liiga suur või lootevedelikku vähe. Tavaliselt viib abordile ehk loote hukkumisele. Tuperebend2 Poegimine on kontrollita. Loode on suur või vales asendis, kus tugeva väituse tulemusel surutakse loode läbi sünnitusteede rebestades emaka tekitades erinevaid kõrvalmõjusid. Rektovaginaalne fistul3 Tekib loote väärasendi korral, kus loote jalad on suunatud pärasoole poole, rebestades perineumi, mis tekitab eluohtliku seisundi. Hilisem tiinestumine muutub probleemseks. Emaka väljalangemine4 Emaka laisidemed on tugeva kõhupressi tulemusel veninud võid rebenenud, emakas väljub tupest peale loote väljumist ja mära hukub. Lisaks kõhupressile võivad olla põhjused näiteks loote asendi muutusel, lõtvade kudede ja päramiste peetuse tõttu, samas ka emakakaela, tupe või häbeme ulatuslikel rebenditel. Emakarebend5 Mära emaka elastsed ja venivad koed rebenevad
g)lühike pöidlapainutaja e. m. flexor pollicis brevis h)lühike pöidlaeemaldaja e. m. abductor pollicis brevis j)pöidlavastastaja e. m. opponens pollicis Lahkliha e. Koosneb Näiteks: perineum fastsiatest, a)Päraku tõstur e. elundite vahelisest m. levator ani – sidekoest ja kõige suurem, lihastest. Läbi lehtrikujuliselt perineumi ümber päraku, kulgevad pärasoole pärasoole lõpposa, tühjendamise ajal kusiti ja naistel aitab avada tupp. Nende pärakut elundite seintes b)välimine on silelihased, pärakusulgur e. välisavade umber m. sphincter ani
NB! Diaphragma on algselt (näiteks veel kaladel) olnud kaela lihas, hiljem evolutsiooni käigus tekkisid aga hingamiselundid (kõri, trahhea ja kopsud), mis on järjest suurenedes "surunud" seda lihast aina allapoole tema praeguse asukohani inimkehas. Lisaks sellele pole ka ühtset seisukohta, millise kehapiirkonna juurde diaphragma kuulub - erinevates õpikutes on diaphragmat käsitletud nii kõhu-, rinna kui mõnikord ka kaelalihaste juures. Perineumi lihased. M. levator ani M. coccygeus M. transversus perinei profundus M. sphincter urethrae M. sphincter ani externus M. transverses perinea superficialis M. ischiocavernosus M. bulbospongiosus Ülajäseme lihased. Õlavöötme lihased. Eesmine rühm. M. coracobrachialis: vt. õlavarre lihased! M. pectoralis major: vt. rinna lihased! Vahelmine rühm. M. subscapularis: o. fossa subscapularis scapulae; i. tuberculum minus humeri; f.
kõrvalekaldumisi nii suguelundite asetsuses kui talitluses; vaagna põhi omab tähtsust emaka normaalse asendi säilitamisel; sünnitusel lülitub vaagna põhi sünnituskanalisse. Vaagna põhjas on kolm ava: üks, mille kaudu väljub kusejuha; selle all on ava, mille kaudu kulgeb tupp, ja veel allpool ava, mida läbib pärasool. 5 Lahkliha e. perineumi koosseisu kuuluvad lihased ja fastsiad, mis sulevad vaagnaõõne altpoolt, suletav piirkond meenutab kujult rombi. Eristatakse 3 lihaskihti: 1. süva kihi moodustavad 1)pärakutõsturlihas, mis tõstab väikevaagna põhja ja tõmbab pärasoolt üles- ja ettepoole, avaldab survet tupe külgseinadele ning 2)õndralihas. 2. keskse kihi moodustavad 1)süvalahkliha-ristilihas, mis fikseerib kusiti ja soodustab lihaskimpude vahel
tagasi, seega on lähimate minutite jooksul oodata sünnitust. Kiirabibrigaad on sündmuste käiguga arvestades kaasa võtnud oma sünnitusabivahendid ning naise istmiku alla lükanud imamisvõimelise steriilse aluse. Naise toetamiseks palutakse tuppa ka tema abikaasa. Võimaliku episiotoomia ettevalmistuseks paneb kiirabibrigaadi juht valmis steriilse kirurgilise komplekti ning tõmbab kätte steriilsed kindad. Mõned minutid ja tänu perineumi kaitsele tuleb ilma episiotoomiata välja lapse pea. Pärast pea sündi teeb laps oma pöörde ja kiirabibrigaadi juht aitab kaasa õlgade sünnile toetades kätega lapse õlgu .Esimesena sünnib ülemine ehk sümfüüsi poolne õlg ja seejärel alumine õlg. Pärast õlgade sündi väljub kogu keha. Seejärel aspireeritakse lapse hingamisteed aspiraatoriga puhtaks ning kontrollitakse tema elutähtsaid funktsioone (Apgari skaala). Täiesti terve tüdruk asetatakse ema rinnale
annaabi.ee 
