Korrapärase Rosaarium, potililled. Lilleärid: ilupuud. hiiemetsadega hävisid koos Rooma kompositsiooniga. Mägivillade roosid jt lilled, sh Aprikoos, virsik, ploom, langusega. terrassaiad. Aiamajad, lehtlad, introdutseeritud. Geomeetriliselt viinamari jt. pergolad ja taimevõrestikud, pügatud puud-põõsad, trepistikud. Purskkaevud, taimeskulptuurid. skulptuurid. Linnamajad ja nende võrgustikud. Ring- ja ovaalmotiiv. Ida-Rooma: Lääne-Rooma kultuuri pärija; muutus Keset aeda lossi ees kuld- või
Katusele oli ehitatud promenaad ja vaatetornid. 6. Tüüpiline Itaalia renessans aed on ka Villa d'Este Rooma lähedal Tivolis. Üks kõige roomalikum aed. Projekteeris P.Ligorio kardinal Ipplito d'Este käsul. Alustati 1550 ja aeda tehti kuni 1575 aastani. Praegu Itaalia tuntumaid turismiobjekte. Tervik jaguneb kahte ossa, terassaiaks ja maapinnaga tasa olevaks aiaosaks, nende piiriks on basseinide süsteem.Aed ja hoone ühendatud kesk ja kõrvaltelgedega. Trepid, bpurskkaevud, pergolad, aed jagatud kvartaliteks ja omakorda ruutudeks, labürindid, 17 saj muudeti aeda. Selle aia veesüsteemid olid eeskujuks kuni 18.saj- ini. Samuti projekteeris P.ligori ka Vatikanis. 7. Vatikan kasutas ka teist kuulsat projekteerijat G. Vignolat 1507-1573). Tema kuulsamad aiad olid: 16 saj algusest Orti Farnesiani mis olid Farnese suguvõsa aiad, ehitati Rooma Palatiumi künka nõlvale. Kasvatati taimeharuldusi. 8. Tähtsad aiad 16 sajandil Roomas: a
korrapärasteks osadeks, mis moodustasid võrgustiku, mille aluseks oli perspektiiv. Hiljem kasutati kallakutega kohtadel kaugvaateid luues erinevaid astanguid. Veejoad pandi purskama ülespoole tasapinda või joastikuna ühendama laskuvaid tasandikke. Kasutati uusi tõekspidamisi: sümmeetriast, harmooniast, tasakaalust, proportsioonidest Renesanssaedade kõige olulisemad komponendid on: igihaljad taimed, kivi, vesi, pergolad, lehtlad, kivist terrassid, trepid, skulptuurid, paviljonid Säilinud ja kuulsamad Itaalia renesansspärlid on Villa Castello (1537), Villa d´Este (1559), Villa Lante (1568). Lillepeenardest koostati mustreid, mida kopeeriti erinevates aedades. Enamasti olid lillepeenrad nelinurksed ja põhinesid geomeetrilisel alajaotusel. Geomeetrilisi peenraid, mis tihti olid jaotatud ruutudeks, eraldasid üksteisest liiva-ja kruusateed
aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid. Kohalike looduslike materjalide kasutamine. Kodumaiste ja ,,vanaaegsete" taimede kasutamine 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj). 19 saj. Oli toimunud regulaaraia ,,tagasitulek"; 19-20 saj. vahetusel jätkus maastikuaia ja regulaaraia vaheline võitlus; Aedades võeti kasutusele itaalia ja prantsuse analoogiate põhjal parterid jm regulaaraedade detailid; Aiaarhidektuuris püsisid jätkuvalt lehtlad, aiamaja, pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism- ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark'i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid. Aedlinn: Aedlinna tekkimise põhjus: urbaniseerunud linnas kasvavad probleemid,
Sügis 2008. a ronds points (pr.) vaba plats alleede ristumispunktis. salle de verdure (pr. 'roheline tuba') keskne "tuba" või ruum bosketi sees. Sarnane cabinet de verdure'le, kuid on sellest suurem. skväär (ingl. square ristkülik) väike, haril. nelinurkne haljastusala või väljak hoonestuse vahel. stafaaz (pr.-sks.) pargi sisustuselemendid (paviljonid, pergolad, varemed maastikupargis jne). stoa poikile u. 450. a e.Kr Ateenasse ehitatud maalidega kaunistatud sammaskäik. Seal käisid koos filosoofid, kelle koolkonda hakati selle järel hiljem nimetama stoa'ks (stoitsism). stukk kergesti kivistuv kipskrohv, levinud eriti baroki ajal, kus kasutati palju kaunistuste juures. subliimne jõuline, hirmuäratav (maastik). saduff (chadouf eg.) Egiptuses palju kasutatud lihtne kaevupööra sarnane veetõsteseadeldis.
sillutatud pinnad (maa, vahel ka seinad, sest kliima ei soosinud sageli elustaimestikku) või mudejar-stiilis ornamenteeritud akna- ja ukseavad, sammastega kaaristud või terved seinad. Küpressid plaatanid ja apelsinipuud istutati lisavarju saamiseks sageli ridadena seinte lähedusse, aromaatsed taimed paigutati pottides vee lähedusse õhku lõhnastama. Aias puudusid raidkujud, sest islam keelas inimese kujutamise. Peenrad asusid teedepinnast allpool. Kasutati ka rohkelt ronitaimi, pergolad olid tuntud nii idamaades kui antiikses Vahemere-ruumis. Hispaaniast, kus isegi suurte paleede aiad olid jaotatud vaiksemateks soppideks, levis nn paradiisiaia traditsioon ka Lõuna-Ameerikasse ning sealt edasi Californiasse, kus ta on tänapäevaks muutunud privaatseks siseaiaks koos peaaegu lahutamatu ujumisbasseiniga. Hispaanias on sellest ajast säilinud Alcázari aiad Sevillas ning Alhambra kompleks Granadas -
annaabi.ee 
