o Perioodikaväljaannete koondregistrid 27. Mis on bibliograafiline kirje? · Teavikute bibliograafilised andmed, millest viiteinfoallikad koosnevad (autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jne) 28. Mis on kataloog? · Raamatukogus leiduvaid teavikuid peegeldav, standardsetel kaartidel või trükiste kujul olev otsingusüsteem või elektrooniline andmebaas. 29. Mis on kartoteek? · Standardne, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. · Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 30. Mis on andmebaas? 3 · Personaal- või sülearvuti mälus salvestatud otsingmootorir omav loogiliselt seostatud
administratiivsele iseloomule tööjõud (workforce, manpower, labor) enamasti oskustöölised, kelle hulka ei arvata juhtkonda; ka kogu töötajaskond, kes on töö teostamiseks saadaval; ka abstraktne mõiste inimpingutuse kohta (kui vastand loomadele ja masinatele); mistahes töö, eeskätt viitega füüsilisele pingutusele ja oskuste vahetamisele raha vastu kaader () viitab nõukogudeaegsele perfokaartidel ja paberimajandusel põhinevale kaadri inspekteerimisele; ka mõiste filmindusest organisatsiooni kapital Organisatsioon Materiaalsed Intellektuaalne Finantskapital varad kapital Hooned, seadmed Omakapital, laenud, jm tegevuseks finantsinvesteeringu vajalik vara d Kliendikapital Inimkapital Struktuurkapital
Viiteinfoallikad koosnevad teavikute bibliograafilistest andmetest (näit autor, pealkiri, ilmumiskoht, kirjastus, ilmumisaasta, lehekülgede arv jms). Neid andmeid nim bibliograafiliseks kirjeks. 27.Mis on kataloog? Kataloog on raamatukogus leiduvaid teavikuid (trükiseid ja muid dokumente) peesgeldav, standardsetel kaartidel või trükise kujul olev otsisüsteem või elektrooniline andmebaas. 28.Mis on kartoteek? Kartoteegid on standardsetel, nn kataloogi- või perfokaartidel realiseeritud käsiinfosüsteem, mis annab bibliograafilist teavet teemade, isikute, asutuste vms kohta. Erinevalt kataloogist sisaldavad kartoteegid reeglina analüütilist materjali (perioodikaväljaannete jne artikleid) ning võivad sisaldada andmeid ka raamatukogust puuduvate materjalide kohta. 29.Mis on andmebaas? Andmebaas on personaal- või suurarvuti mälus salvestatud otsingumootorit omav loogiliselt seotud andmete kogum. 30.Kuidas andmebaasid jagunevad?
tehnikainformatsioonisüsteemid. Enamikes tööstusharudes ja ka paljudes teistes süsteemides: kaubandus, põllumajandus jne. Loodi spetsiaalsed infokeskused. Infotöö probleemidega hakati tegelema Tehnilise Informatsiooni Keskbüroos alates 1961.aastast. 1963 alustati sälkkaartide tootmist, 1965.aastal loodi mehhaniseerimise osakond, mis töötas lepingute alusel välja mehhaniseeritud otsisüteeme perfokaartidel ja andis metoodilist abi vastavates küsimustes. Aastarel 1971-75 alustati kogu Nõugukode Liidus automatiseeritud teadus- ja tehnikainformatsioonisüsteemide loomist.Sel perioodil rajati info- ja bibliograafiaväljaannete koostamise süsteem. Süsteemi sisestati Eesti raamatukogudesse saabunud välisraamatute bibliokirjeid ja koostati kvartaliväljaandena välisraamatute koondkataloog. Aastail 1976.1981 toimus Eesti VATTISe väljaarendamine. Sellel perioodil toimus üleminek
· personal viitab personalijuhtimise administratiivsele iseloomule; · tööjõud enamasti oskustöölised, kelle hulka ei arvata juhtkonda; ka kogu töötajaskond, kes on töö teostamiseks saadaval; ka abstraktne mõiste inimpingutuse kohta (kui vastand loomadele ja masinatele); mistahes töö, eeskätt viitega füüsilisele pingutusele ja oskuste vahetamisele raha vastu; · kaader viitab nõukogudeaegsele perfokaartidel ja paberimajandusel põhinevale kaadri inspekteerimisele; ka mõiste filmindusest. 3.1. Personalijuhtimisalane tegevus ettevõtte ärieesmärkide elluviimiseks . Kohviku juhtataja, samas ka personaalijuht suudab inimesi mõõta kulude ja ressursside seisukohast, kuid peab alati meeles et, ,,Töötajad on meie kõige tähtsam vara". Kohviku äri sõltub unikaalse toote olemasolust ja selle seisundist turul. Ettevõtte orienteerub tulemustele.
Leibnizi arvuti (1671) liitis, lahutas, korrutas, jagas. Leibniz lõi Boole’ga sarnaneva loogikasüsteemi, mis vajus unustusse. Leibniz püüdis luua universaalset sümbolkeelt (lingua characteristica universalis) ja seda keelt kasutava nn “arutlemise aritmeetika” (calculus rationator) Perfokaart on nelinurkne kartongist kaart, mis kannab digitaalset informatsiooni sõltuvalt avade olemasolust või puudumisest teatud kohtades. Programme hoiti perfokaartidel. Praeguseks on perfokaart aegunud andmekandja, kuid perfokaardid olid laialdaselt kasutusel nii 19. sajandil kangastelgede juhtimiseks kui ka 20. sajandil mehaaniliste muusikainstrumentide kontrollimiseks ning arvutusmasinates sisend-, väljund- ja salvestuskandjana. Esimesed digitaalsed arvutid kasutasid perfokaarte peamise meediumina programmide ja andmete sisestamiseks. ca 1800 Jacquard mõtles välja programmeeritavad kangasteljed , mis kasutas perfokaarte mustrite tegemiseks
annaabi.ee 
