aastal ja lõpetanud Eesti Kunsti Akadeemia skulptuuri erialal ning arhitekt Jorma Mukala. Monument valmis aastal 1996. Õnnetuse päeval püstitati Suure Rannavärava mäele valge rist, mis seal veel praegugi alles on. Isiklikult mäletan seda monumenti juba ajast mil olin väike laps. Igal m/s Estonia huku aastapäeval käime perega seal küünalt süütamas ja hukkunuid mälestamas. Tean, et olen ise sellel laeval mitmeid kordi viibinud ja teadmine, et paljud peretuttavad sel traagilisel ööl merele jäid tekitab alati sügavaid tundeid. Estonia sõit katkes tormisel ööl, viies endaga kaasa palju inimesi. Estonia hukk ei saa kunagi minevikuks, kuid mereäärse rahva elu peab edasi minema. Lisa Kasutatud kirjandus: http://www.puhkaeestis.ee/et/malestusmark-katkenud-liin http://www.postimees.ee/leht/96/09/28/estonia.htm http://y.delfi.ee/norm/145723/7634039_LLl516.jpeg Foto http://y.delfi.ee/norm/145723/7634039_LLl516.jpeg Foto2
Viimasel ajal on väga palju kuulda kuulsustest, kellel on raha küll hulgaliselt, kuid kes ei oska sellega midagi tarka ette võtta. Näiteks võib tuua kas või kõmulise Lindsay Lohani. Tal oli edukas karjäär, kuid ei osanud teenitud rahaga midagi ette võtta ning langes narkootikumide küüsi. Nüüd on sõltuvuses, sellega aga kaasnevad tihti ka vargused ning muud seaduserikkumised. Sellised inimesed on tihti küll jõukad, kuid kas nad on ka edukad? Mina seda ei arva. Minul on peretuttavad, kes minu arvates naudivad igat hetke oma elust ning on igal sammul positiivsed. Peres kasvab kuus last ning raha on vaid hädavajaliku jaoks. Igal lapsel pole arvutit, kodus pole palju DVD- sid ning igat sorti arvutimänge, kuid ega lapsed neist puudust ei tunnegi. Vanemad on pühendunud ning pereelu kulgeb pühalikus harmoonias. Minu jaoks on see ideaalne näide edukusest, inimesed on oma eluga rahul ning saavutanud kõik elus soovitu perekonna, kodu ning rahuldavad töökohad.
Hiljem hakkas mees märkama, et naine lubab omale väga paljusid asju, millest varem ei saanud isegi unistada. Poodidest tulles olid käed alati kotte täis, ja kui pereisa rääkis raha säästmisest, naeris pereema suure suuga ning leidis, et raha pole vaja säästa. Lõppude lõpuks rääkis naine tõtt, millega ta on viimased kuud tegelenud ning mees oli väga nrdinud. Talle ei mahtunud kuidagi pähe see, millega oli ta naine hakkama saanud. Kui pereisa teada sai, et kõik nende peretuttavad on sellest rahateenimisviisist teadlikud ja teenivad samamoodi suurt raha nagu tema enda nainegi, üritas ta sellega leppida. Ja leppiski lõpuks. Segaseks jääb vaid see, et miks oli vaja tappa seda sõpra, kas tõesti muud varianti polnud. Ta teadis tõesti sellest, millega naised tegelesid, kuid minu arvates oleks võinud teda siiski usaldada, sest etenduse põhjal näis mulle, et seetegelaskuju on usaldusväärne. 10.Etendus suutis nii mind, kui ka teisi vaatajaid ülletada
administraatorina.Ta soovis küll Kunstiülikooli sisekujundust õppima minna aga jäi siiski sealt välja..Ta tahab proovida peale aasta aega töötamist uuesti.Tallinnas elab ta oma 2 sugulase Kristiina juures,kes on just oma mehest Gregist lahku läinud.Riin ei salli seda masendavatt õhkkonda.Olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna : "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. Nüüd siis eksnaine." Näha on see iseloomulik joon naist määratletakse mehe kaudu!Siiski kolib Riin ära oma töökaaslase Gea juurde. Riinu ülemus Maive tundub talle talumatu ,ta põlgab teda tema grammatiliselt ebakorrektse eesti keele ja erinevate dieetide pidamise pärast
alkohol, narkootikumid ja juhuvahekorrad. Ent sellise elu elamine toob kaasa allakäigu. Lõpp jääb lahtiseks, Riin võtab üledoosi, kuid lugeja ei saa teada, kas ta sureb või jääb ellu.Toon ära veel mõned huvitavad lõigud. Nagu öeldud, tabab Riinu sugulast Kristiinat tabab raske hoop mees jätab ta maha, naine on mustas masenduses, Riin ei suuda Kristiinast eriti aru saada, olukorda püüab Riinule seletada Kristiina sõbranna: "Kristiinal olid ju enamus peretuttavad, sellepärast ta ehk tunnebki end nii halvasti kogu tema maailm on ju nüüd kuhugi kadunud, enamuse jaoks polnud ta mitte Kristiina, vaid Gregi naine. Nüüd siis eksnaine." (Rakke 2001: 114). Näha on see iseloomulik joon naist määratletakse mehe kaudu! Raamatus "Iluasjake" on vaatluse all taas nn tibielu. Peategelane Marilyn töötab pangas administraatorina, elab koos jõuka ja targa mehe Janiga. Ent neiu ei ole õnnelik,
2. Kui paljud paarid tähistavad viie, kuue ja kümne kooselatud aasta täitumist, kestab sõprus sageli 30, 40 ja rohkemgi aastat. 3. Lapsevanemaid paneb tihti imestama, millises seltskonnas nende laps liigub, kas tegu on ikka viisakate ja ontlike teismelistega, ent ei küsi iseendalt, kas (täiskasvanutest) sõbrad ja peretuttavad ikka on "need õiged". 4. Osa inimesi sooviks enda kõrvale elukaaslast, et nad ei tunneks end nii üksildasena. Naljakas, et sõbrad aitavad üksildust kergemini peletada kui elukaaslane. 5. Sõbrad on teismeliste jaoks kooliajal vaat et tähtsaimad, ent koolitundides räägitakse sõprusest, selle hoidmisest ja olemusest harva. 6. Kui ütled oma parima sõbra/sõbranna kohta, et ta on sulle kui vend/õde, tagad talle positiivse emotsionaalse laengu ehk teisisõnu väga hea komplimendi. 7
Autor kirjutab täpselt ajastule kohaselt, kuna kasutab vabalt kõiki kõneväljendeid ning kohati isegi ebatsensuurseid roppsõnu. Vääriskirjanduse alla ma seda raamatut ei liigitaks, pigem mõnusaks lugemiseks. TEOSE TEGELASKOND Raamatus keskendutakse Jani ja Marilyni suhetele, mis on ka teose läbivaks teemaks. Kuid on ka kõrvaltegelasi nagu näiteks Marilyni sõbrannad Nadka ja Viktoria, Jani sugulased Birgit ja Eero ning nende pisipoeg Bruno ja tütar Brigitta ning lihtsalt peretuttavad Robert ja Annika. Lisaks neile tegelastele ilmuvad äkitselt välja ka Marilyni sugulased, kes on vaid raha peal väljas. Kuigi alguses on Marilynil hea meel, et lõpuks on ta leidnud enda sugulased, siis peab ta siiski hiljem nendes pettuma, sest nad osutuvad joodikuteks ning allakäinud inimesteks. Reesi, Marilyni isa õe, Tallinnas töötav mees on laisk ning püüab endale invaliidsust osta, mis on üpriski imeks pandav, teised on kasuahned ning käivad räpakalt riides
Samuti mu vanaisa elu. ( Kirja pandud märtsis 2013) 3. Sõbrad Uno Antonist 3.1. Kalev Kiisler On kaks tähtsat ajalooliselt väljakujunenud kriteeriumi, mis määratlevad sõpruse tegeliku ulatuse ja olemasolu. Need on: esimeseks puuda soola koostarbimine ja teiseks usalduslikkus koos luurele minekuks. Meie puhul ( Uno A. ja Kalle K.) on need kindlalt täidetud. Olime aastatel 1966-1971 kursusekaaslased, rühmakaaslased ja toakaaslased ja edaspidi kolleegid-peretuttavad- mõttekaaslased. Kuigi enam kui pool sajandit on kustutanud mälust detailsed üksikasjad, püüan naasta nostalgiaradadele. Esimest loengut ma loomulikult ei mäleta, aga edaspidi olime ikka ka pinginaabrid. Olime sõjaväekarastusega ja vanemad paljudest kursusekaaslastest, võtsime õpinguid suht tõsisemalt kui noored tudengid. Põhjuseta ja kergemeelselt Uno loenguid ega praktikume vahele ei jätnud. Seda kergem ja rahulikum oli eksamiperioodidel. Saime lubade
annaabi.ee 
