Eesti taasiseseisvumine Nõukogude Liidu riigipöörde läbikukkumine andis paljudele liiduvabariikidele võimaluse iseseisvumiseks. 1985. aastal tuli NSV liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes viis seal läbi ümberkorraldusi, mida kutsuti perestroikaks. Ümerkorraldamise käigus nõrgenesid tsensuurireeglid, avardus sõnavabadus, suurenes massiteabevahendite mõju ja muututi sallivamaks eriarvamuste suhtes. See kõik viis Eesti iseseisvumiseni ja Idabloki lagunemiseni. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986. aasta lõpul, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametnikkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987
Kontrolltöö 9. Klassile õppetükid 28-29a 1. Mida nimetatakse perestroikaks? NSVL majandussüsteemi ümberkorraldamist ja liberaliseerimist. Majanduse ümberkorraldamine ja uuendamine. 2. Millised on Nõukogude Liidu lagunemise peamised põhjused? Nimeta kaks Riigipöördekatse läbikukkumine, Sõltumatute Riikide Ühenduse moodustumine. Pankrott, sise ja välispoliitiline kriis 3. Miks ei soovinud Eesti ühineda NL poolt pakutud liidulepinguga? Eesti ei soovinud enam koostööd nõukogude liiduga ja soovis olla iseseisev. 4
Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riikides kukkusid kokku kommunistlikud reziimid. Siis lõpetas tegevuse ka nende sõjaline organisatsioon VLO. 1991.a lagunes ka NSVL. 5. Perestroika ja glasnost 1985.a sai NLKP uueks peasekretäriks M.Gorbatsov (võimul kuni 1991), kes pidi NSV Liidu kriisist välja tooma nii, et säiliks sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks alustati riigis reforme ja ümber- korraldusi, mida kokku hakati nimetama perestroikaks. Riigis algas ka glasnost avalikustamine, s.t. hakati rääkima tõeselt riigi probleemidest, püüti rahvale mitte enam valetada. Reformid toimusid: 1) majanduses - näiteks lubati mõningal määral eraettevõtlust, püüti võidelda alkoholismi vastu. 2) välispoliitikas - eesmärgiks suhete parandamine USA- ga ja Euroopa juhtivate riikidega, et lõpetada võidurelvastumine. Gorbatsov sai aru, et muidu pole võimalik perestroikat ellu viia. Näiteks 1989
sekretariaat. Sotsialismileeri kokkuvarisemine üldised põhjused Põhjusteks oli majanduslik allakäik, jäik plaanimajanduse järgimine, mahajäämus tehnoloogia arengus, keskendumine rasketööstusele kuigi seda ei vajatud ning naftahindade langus. Samuti toimus muutusi NSV Liidus. 1985. aastal tuli Nõukogude Liidus võimule Mihhail Gorbatsov, kes hakkas riiki ümber korraldama, lootes seda tõhustada. Seda aega nimetatakse perestroikaks. Suurendati majandusvabadust ja ettevõtete otsustamisõigust, peaaegu kaotati tsensuur ning lubati vabu valimisi. Suhted paranesid USA ja NSV Liidu vahel. 1989 loobuti ka Breznevi doktriinist. 18 kuu jooksul varisesid kõikjal kokku Ida-Euroopa kommunistlikud reziimid suuremal või vähemal määral. Nendest pigem loovutati hävitamise asemel. Sündmused Ida-Saksamaal, Poolas Ida-Saksamaal kasvas teisitimõtlejate arv. Toimus migratsioon tänu Ungari-Austria piiri avanemisel.
Külm sõda lõppes 80. aastate lõpul ja 90. aastate algul, kui sotsialistlikes riikides kukkusid kokku kommunistlikud reziimid. Siis lõpetas tegevuse ka nende sõjaline organisatsioon VLO. 1991.a lagunes ka NSVL. 5. Perestroika ja glasnost 1985.a sai NLKP uueks peasekretäriks M.Gorbatsov (võimul kuni 1991), kes pidi NSV Liidu kriisist välja tooma nii, et säiliks sotsialistlik ühiskonnakord. Selleks alustati riigis reforme ja ümber- korraldusi, mida kokku hakati nimetama perestroikaks. Riigis algas ka glasnost avalikustamine, s.t. hakati rääkima tõeselt riigi probleemidest, püüti rahvale mitte enam valetada. Reformid toimusid: 1) majanduses - näiteks lubati mõningal määral eraettevõtlust, püüti võidelda alkoholismi vastu. 2) välispoliitikas - eesmärgiks suhete parandamine USA- ga ja Euroopa juhtivate riikidega, et lõpetada võidurelvastumine. Gorbatsov sai aru, et muidu pole võimalik perestroikat ellu viia. Näiteks 1989
Peremehe ihukaitsja teenib palju kordi enam kui instituudi professor.”38 Zinovjevi sõnul oli see ühiskond, kus miljonid elasid väärikalt, mitte just rikkalt, kuid rahul- davalt, tööpuudust polnud karta, arstiabi oli tasuta, laste tulevik kindel ja mark- sismi ning parteid võeti huumoriga. Kui süsteemi kriis Nõukogude Liidus oli põhjustatud objektiivsetest asjaolu- dest (parandades inimeste elujärge, kaevas kommunism paradoksaalsel kombel iseendale hauda), siis perestroikaks nimetatud katastroofis aastail 1985–1991 domi- neerisid subjektiivsed tegurid, kirjutab Zinovjev. Perestroika tähendas nõukogude ühiskonna lammutamist ja häbiväärset kapituleerumist lääne ees külmas sõjas. Seejuures kasutas lääs ära vene kommunismi defekte ja Nõukogude Liidu nõr- kusi. Lääne propaganda tohutu surve laostas nõukogude ühiskonna moraalselt- psühholoogiliselt ja ideeliselt. Selle vastu puudus nõukogude inimestel immu- niteet
annaabi.ee 
