Ta kohtub vaese metsavahi süütu tütre Lokiga, kellega lubab kodu luua ning peab temaga põgenemisplaane, kuid need rikub rikas peretütar Mall, kes ise asub pimedas Loki asemele parvele ning kelle Nipernaadi julmalt hülgab. Suve alguses jõuab ta ühte tallu, kus vana perenaine on ära surnud ning temast on järgi jäänud kolm laiska poega, kellest keegi ei taha taluperemeheks saada, kartes suurt tööd. Nipernaadi väidab end olevat nende kauge sugulane ning hakkab kohe peremehetsema, võtab rahaasjad enda kätte ning tahab vaesest tüdrukust Millast perenaist teha. Samal ajal ostavad kolm venda endale pärdiku, kes aga puu otsa läheb ning Nipernaadi õhutusel raiutakse mitu puud maha ja mees pääseb jälle puhta nahaga, põgenedes uude kohta. Seejärel satub ta ühte tallu, kus meelitab koguni kahte naist korraga: peretütart Ellot, kes peaks varsti kirikhärraga abielluma ning teenija Trallat. Neile ütleb ta end muinasteadlase
Tuletuskäik puur>puurima, tapeet>tapetima, kõblas>kõplama, haav>haavama, nööp>nööpima, klaar>klaarima nimetatakse otsetuletuseks e konversiooniks. Sõnamoodustusviisi omnibuss>buss, automobiil>auto, laboratoorium>labor, stipendium>stipp, kaitsepolitsei>kapo nimetatakse lühendamiseks. Liitverbid on liitsõnad, mille põhisõnaks on verb. Sõnu alahindama, eelregistreerima, ristküsitlema, kuumsuitsutama, rulluisutama, hädamaanduma peetakse liitverbideks. Sõnu peremehetsema, vanaematama, vägivallatsema, omapäratsema, suukorvistama, pealkirjastama peetakse liitsõnade verbituletisteks. Fraaside pahakspandav käitumine, allahinatud kaup, sissetulevad kirjad, arusaadav ülesanne, jaluleseatud õigused, meeldejäänud luuletus, mahamurdunud puu allajoonitud osad on ühend- ja väljendverbide kokkukirjutatud vormid. Kausatiivid: kasvatama, eksitama, lõpetama. refleksiivsed ehk enesekohased (riietuma = end riietama, relvastuma = end relvastama)
elab mitmeid loomaliike, keda mujal ei leidu. Näiteks elab seal konnaliik, kelle nahk on väga kortsuline – suurem nahapind aitab järve veest paremini omastada hapnikku. Järve kallastel elutseb aga hulk erinevaid linde. Mitmed Titicaca järves elavad loomad, kes kunagi olid esindatud arvukalt, on kaasajal väga ohustatud. Populatsioone on vähendanud reostus, inimeste poolne ülepüük, aga ka näiteks Titicaca järve inimeste poolt sisse toodud forell, kes on hakanud liigselt peremehetsema. Titicaca järv on huvitav ka sõjalisest aspektist. Järve kaldal asuv Boliivia on kaasajal merepiirita riik (kunagised mereäärsed alad kaotati 1979 – 1884a. kestnud sõja tulemusena Tšiilile), kuid omab siiski laevastikku. See paikneb peamiselt Titicaca järvel ja Amazonase jõgikonda kuuluvatel jõgedel. Kokku on Boliivia laevastikus enam kui 160 alust ja kuni 5 tuhat „mere“väelast ning neid teenindavat isikut. Jõgedel ja järvedel
Liitverbi tunneme ära selle järgi, et viimane operatsioon, mis nende saamisel on tehtud, peab olema liitmine. Selliseid nn puhtaid liitverbe on eesti keeles vähe, ca 200, nt alahindama, esietendama, eelregistreerima, taandarenema, vastunäidustama, taaselustama. Teine traditsiooniliselt liitverbi alla loetav rühm on liitsõnast saadud verbituletised, kus tulemuseks on teatud kindla sisuga verb, kuid viimane protseduur, mis nende loomisel tehtud, on tegelikult tuletamine, nt peremehetsema, kukerpallitama, meeleolutsema, autasustama. Kolmanda rühma moodustavad ühend- ja väljendverbide kokkukirjutised, mida võib mõnes vormis kirjutada ka lahku ja sellisel juhul pole tegemist liitverbidega, nt taasesitas näidendi, aga esitas näidendi taas. Sama näib olevat ka verb ülehindama (ta ülehindas oma võimeid ta hindas oma võimeid üle).. 3. Ühendverbid afiksaaladverbi ja verbi ühendid. Afiksaaladverb annab verbile uue tähendusvarjundi
pidi Ulpan hakkama üksinda tütart kasvatama. Kui tütar suureks sai ja abiellus, jäi ta oma mehe Törsaniga Ulpani jurtasse elama. Neil ei sündinud pikka aega last, hiljem sündis tütar. Hiljem jäi Jesenej haigeks ja suri, Ulpan pidi üksinda tütart kasvatama. Tütar abiellus, nood jäid Ulpani jurtasse elama. Õnnetuseks tütar suri. Nüüd algasid Ulpani elus rasked ajad. Tütremees Törsan ei mõelnudki Ulpani jurtast lahkuda, peagi tõi ta sinna ka uue naise, kes asus peremehetsema, keelates Ulpanil kogu jurtas ringi liikuda. Ulpani kibestumus aina kasvas ja kasvas ning viimaks needis ta tütremehe ja tema uue naise ära. Epiloogis räägib autor, kuidas ta 1928 sõitis Kõzõlordasse, tolleaegsesse Kasahstani pealinna. Seal nägi ta Ulpani kalmu, mis oli lilli täis ja polnud üldse vajunud, kuna sibaani hõim oli selle eest kogu aeg hoolt kandnud. Seevastu Törsani kalm oli hooltsemata
annaabi.ee 
