HI-viirus koosneb kahest viiruse geneetilist infot säilitavast RNA-molekulist, neid ümbritsevast valgulisest kapsiidist ja lipiidkihist, millest ulatuvad välja viiruse pinnavalgud. Kapsiidi valkudest osa on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad tal kinnituda peremeesraku pinnale. Viiruse peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi CD4-rakud . CD4- rakke on kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. Lisaks peremeesraku pinnal asuvatele CD4-retseptoritele ja koretseptoritele on viiruse edukaks sissetungiks vaja HIVi välisümbruses paikneva kahe olulise pinnavalgu abi. HIV hävitab inimese immuunsüsteemi. Immuunsüsteem kaitseb meie keha haiguste vastu ja HIV-i tulemusena ei suuda organism enam muude nakkustega võidelda. Inimese
viiruse pinnavalgud (vt joonis 1). Joonis 1. HI-viiruse ehitus. 4 Kapsiidi koostisesse kuuluvad mitmed erinevad valgud. Osa neist valkudest on ensüümid, mis on vajalikud viiruse RNA kopeerimiseks ja inimrakkude kromosoomidesse sisselülitamiseks. Lisaks kaitsevad kapsiid ja lipiidümbris HI-viirust väliskeskkonna mõjude eest ning aitavad sel kinnituda peremeesraku pinnale. HIVi peamisteks peremeesrakkudeks on inimese immuunsüsteemi rakud CD4-lümfotsüüdid ehk CD4- abistajarakud ehk lihtsalt CD4-rakud, mida leidub kõige rohkem lümfisõlmedes ja ringlevas veres. HI-viiruse paljunemisel on vajalik viiruse geneetilise materjali lülitumine peremeesraku kromosoomi. Selleks on vajalikud ensüümid pöördtsanskriptaas ja integraas. Peremees rakus toodetakse uued terviklikud HI-viirused, mis väljuvad peremeesrakust, võttes väljudes kaasa tüki rakumembraanist
4. Viiruste ehitus ja paljunemine. Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirust koosneb pärilikkusainest, mida ümbritseb valguline kate. Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega puudub neil ka rakuline ehitus. Kuna viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, kasutavad nad paljunemiseks teiste organismide rakke (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Viirused nakatavad väga erinevaid orgaisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Paljunemiseks peab viirus tungima mõne organismi rakku. Erinevad viirused nakatavad erinevaid (vaid üht tüüpi) peremeesrakke, näiteks gripiviirus limaskestarakke. Rakku tunginud viirus paneb peremeesraku kas kohe või kunagi hiljem tootma uusi viiruseid. 5
moodustu). Virionide vabanemine võib toimuda sarnaselt reoviirustele rakkude lüüsimisel. Andmed rotaviiruse infektsioonist polaarsetes epiteelrakkudes lubavad aga oletada, et eksisteerib ka alternatiivne viiruse vabanemise tee vabanemine mittestandardse vesikulaarse transpordi abil. 3.2.9. Infektsiooni mõju peremeesrakule Rakukultuuris (mittepolariseeritud rakkudes) on rotaviirused tsütotoksilised, kuid kas see on sama moodi ka loomulikus infektsiooniks (seal on rotaviiruse peremeesrakkudeks polariseeritud peensoole epiteeli rakud) ei ole päris selge. Tsütotoksilisus tuleneb: - rotaviiruse mõjust peremeesraku biosünteesidele sarnaselt reoviirusele inhibeerivad ka rotaviirused raku DNA, RNA ja valkude sünteesi; - NSP4 valgu toimest (mõjutab Ca2+ ja Cl- ioonide kontsentratsiooni rakus). Rotaviiruse infektsiooniga rakus kaasnevad ka struktuursed ümberkorraldused: - toimub vimentiin-tsütoskeleti ümberkorraldamine;
Mõnedel viirustel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Tuuma ja tsütoplasmat viirustel ei ole ja seega pole neil ka rakulist ehitust. Reljeefselt kohandatud (vt joonislehtede komplekti): Joonis: Viiruse ehitus. Selgitus: Viirus koosneb pärilikkusainest mida ümbritseb valguline kate. Pärilikkusaines on info uute viiruste moodustamiseks. Viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, nad paljunevad vaid teiste organismide rakkudes (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid. Viiruste pärilikkusaine paneb enda info põhjal peremeesraku uusi viirusi moodustama. Viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad, jaotatakse viirusi bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks (paljud loomaviirused on samad, mis inimesel). Põllumajanduses põhjustavad palju probleeme taimeviirused.
annaabi.ee 
