• EV põhiseadus (§ 24, 26, 27, 28) • Abieluvararegistri seadus • Lastekaitse seadus • Notariaadiseadus • Perekonnaseadus • Perekonnaseisutoimingute seadus Perekonnaseisuasutus • Registreerib sünde ja surmi • Kinnitab abielude sõlmimist ja lahutamist • Teeb rahvastikuregistrisse neist tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid • Muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid Perekonnaseisuasutused • Valla- ja linnavalitsus • Maavalitsus • Eesti välisesindus • Siseministeerium • Notar ei ole perekonnaseisuasutus, kuid täidab abielu sõlmimise ja lahutamisega seotud perekonnaseisuasutuse ülesandeid Abielu vs. kooselu Perekonnaseadus Kooseluseadus • Kooselulepingu võivad sõlmida kaks füüsilist isikut, kellest vähemalt ühe elukoht
ilmalikud. Kiriklik matus ei ole sakrament. Ilmalik ärasaatmine toimub matusebüroost, kodust, krematooriumist või surnuaia kabelist. Ilmaliku matusetalituse viib läbi matusebüroo töötaja. Millist matusetalituse viisi valitakse, sõltub lahkunu soovist, mida tema on avaldanud elu ajal või lähedaste vabal soovil. Kes saab surma registreerida? abikaasa sugulane hõimlane lahkunuga koos elanud isik Surma registreerivad perekonnaseisuasutused: maakonnakeskuses maavalitsus kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet Surma registreerimiseks esitatakse: arstlik surmatõend või kohtuotsus surma fakti tuvastamise või surnuks tunnistamise kohta surnu isikut tõendav dokument Surma registreerimisel koostatakse surmaakt ja väljastatakse surmatunnistus. Välisriigis registreeritud surma kandmiseks rahvastikuregistrisse esitatakse tõlgitud ja
Oma töös selgitan, millised toimingud tuleb sünni registreerimiseks läbi viia; milliseid dokumente on selleks vaja; kes on lapse ema ja isa; kus saab sündi registreerida. Samuti tutvustan nimevaliku reguleerimise ajalugu Eestis ning põhimõtteid, mille järgi eesnime valida tuleks. Informatsiooniallikana olen eelkõige kasutanud elektroonilist Riigi Teatajat. 1. SÜNNI REGISTREERIMISE KORD 1.1. Sünni registreerimine Eesti perekonnaseisuasutuses Sündi registreerivad perekonnaseisuasutused: maakonnakeskuses maavalitsus; kohalikus omavalitsuses valla- või linnavalitsus; Tallinnas Harju Maavalitsus või Tallinna Perekonnaseisuamet. [6] Sünd registreeritakse Eesti perekonnaseisuasutuses, kui laps sünnib Eestis; lapse vanema elukoht on Eestis või lapse vanemal on Eesti kodakondsus. [1] Sünni registreerimiseks esitatakse: sünni registreerimise avaldus; meditsiiniasutuse tõend lapse sünni kohta;
ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust üksteise suhtes. perekonnaseisuasutus- registreerid sünde ja surmi, kinnitab abieluse sõlmimist ja lahutamist ning teeb rahvastikuregistrisse sellest tulenevaid perekonna- ja nimeõiguslikke muudatusi kajastavaid kandeid, muudab ja parandab rahvastikuregistrisse kantud andmeid ning väljastab perekonnaseisuandmetest rahvastikuregistri väljavõtteid. Perekonnaseisuasutused on: Valla-ja linnavalitsus; maavalitsus; Eesti välisesindus; Siseministeerium. perekonnaseisuakt- perekonnaseisusasutuses koostatud document, mis kajastab inimese sündi, surma, abielu sõlmimist ja lahutamist ning muutmist. Perekonnaseisuaktidesse tehtud kannete alusel väljastatakse isikutele sünni-, surma-, abielu- ja muu tunnistusi. perekonnaseisutunnistus-dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab perekonnaseisuakti olemasolu
Kui abielu sõlmitakse Eestis, toimub see lähtuvalt Eesti õigusest, sõltumata abielluja kodakondsusest ja elukohariigist. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse perekonnaseisuasutuses, notari või vaimuliku juures, kellel on õigus abielu sõlmida. Abielu registreerimise eest tuleb maksta riigilõivu perekonnaseisuasutuses ja vaimuliku juures. Notari juures abiellumine on riigilõivuvaba, maksta tuleb aga notaritasu, lisaks käibemaks. Perekonnaseisuasutused, millel on pädevus sõlmida abielu, on maavalitsused ja Tallinna perekonnaseisuamet. Abielu sõlmimiseks esitatakse kas notari juures või maavalitsuses (Tallinnas perekonnaseisuamet): • ühine kirjalik avaldus • isikut tõendavad dokumendid • sünnidokument juhul, kui abielluja sünniandmed rahvastikuregistris puuduvad • varem abielus olnud inimese abielulahutuse tunnistus või -tõend,
PS andmetest tehakse kinnitatud ja kinnitamata väljavõtteid, nii elektrooniliselt kui ka paberil. PSA kinnitab elektroonilise väljavõtte digitaalallkirjaga. Paberil väljavõtte kinnitab PSA allkirjaga ja PS asutuse pitseriga. Väljavõte vormistatakse eesti keeles.Välisriigis esitamiseks vormistatakse mitmekeelne väljavõte ning sellele võib lisada selgituse, et tegemist on PS tunnistusega. Perekonnaseisuasutused: Valla- ja linnavalitsus Maavalitsus Eesti välisesindus Siseministeerium Perekonnaseisuametnik(PSA)-Perekonnaseisuasutuse ametnik, kelle teenistusülesandeks on perekonnaseisutoimingute tegemine. PSA-ks saamiseks peab: 1) vastama avaliku teenistuse seaduse nõuetele; 2) läbima perekonnaseisuametniku eksami, kontrollitakse ametniku teadmisi perekonnaõigusest,
annaabi.ee 
