sündmusi mõjutama. 14. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 15
uskus ta samas, et inimteod saavad ja peavad sündmusi mõjutama. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine. Marx nimetas majandussüsteemi baasiks ja teisi valdkondi perekonnamustrid, poliitiline organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Hilisemad teoreetikud on aga märkinud, et ühiskonna poliitiline struktuur , perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 17
tööandja ja töövõtja suhe on ainult jõusuhe, puudub inimlikkus ja moraalne kohustus; kodanliku ühiskonna areng toidab äärmist nihestatust inimtootmisjõudude saavutuste ja masside võõrandumise vahel kontrollist rikkuse üle, mida ta on loonud. Marxi kriitika: Liialt suur rõhk “klassiidentiteedil”. Propageerib majanduslikku determinismi, aga ühiskonna poliitiline struktuur, perekonnakorraldus ja religioon võivad areneda ja muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Kolm Marxi ideed, millest on välja kasvanud erinevad sotsioloogilised voolud: Materialism: majandus on teiste sotsiaalsete nähtuste alus (kultuurimaterialism). Klassikonflikt: ühiskond koosneb konfliktsetest gruppidest (Dahrendorf).
klassifitseerivaks süsteemiks. Pani aluse unilineaarsuse teooriale ja läbi perekonna arenemise evolutsiooni teooriale. Morgan väitis, et inimkond on alustanud primitiivsematest vormidest ning mida enam on kogunenud teadmisi, seda keerulisemaks on ühiskond muutunud. Selle käsitluse põhiselt arvatakse, et erinevad ühiskonnad erinevates paikades esindavad progressiskaala erinevaid arenguastmeid. Morgan leidis, et inimkonna progress sõltub elatusallikate mitmekesisusest (perekonnakorraldus, eraomandi konseptsioon, valitsus). Morgan leidis, et sugulus peaks olema keskne inimteadvuse uurimine. Otsis seoseid sugulusterminoloogia, tehnoloogilise arengu ja ühiskonna ülesehituse vahel. Tal oli oluline mõju Marxile ja Engelsile. Tema teooriatele on viidanud ka Freud ja Darwin oma töödes. Morgani erinevad perekonnatüübid - Jagas perekonnatüübid nelja erinevasse kategooriasse: 1) Kommunaalne ehk Havai tüüpi rühmaabielu vorm, mis oli levinud Havai saartel
Rooma õiguse alged tulevad arhailistest kultuuridest: vormeliprotsess, hagi- ja kostmisväljendite vahetamine, vanne õiguskohustuste loomise tähtsaima vahendina õigusmõistmise keskmes, kuid seda ei saa nimetada arhailise koopiaks, sest... Sarnasus germaanlastega- ühiskondliku korralduse tuginemises sugulusühendusele – gensile. Roomat valitseti aristokraatlikult. Seda tegid ülikute pered, kes kindlustasid oma võimu perekonnapoliitika abil. Nad tundsid teisi perekondi. Perekonnakorraldus tugines perepea tunnustamisele. Patriits- oli roomas maaomanik Proletarius- vaene kodanik. Tema ainus vara olid järeltulijad- proles. Nemad pidid teda häda korral üleval pidama. Õiguslikud sidemed plebeide ja patriitside vahel. Tähtsam neist oli klientela, rooma kodanikud võisid end anda puuduse kannatamise pärast maaomanikust patriitsi sõltuvusse. Said maatükki harimiseks –vastutasuks teened. Rooma oli range riikliku ülesehitusega genside vabariik, mitte demokraatia
Rooma õiguse alged tulevad arhailistest kultuuridest: vormeliprotsess, hagi- ja kostmisväljendite vahetamine, vanne õiguskohustuste loomise tähtsaima vahendina õigusmõistmise keskmes, kuid seda ei saa nimetada arhailise koopiaks, sest... Sarnasus germaanlastega- ühiskondliku korralduse tuginemises sugulusühendusele – gensile. Roomat valitseti aristokraatlikult. Seda tegid ülikute pered, kes kindlustasid oma võimu perekonnapoliitika abil. Nad tundsid teisi perekondi. Perekonnakorraldus tugines perepea tunnustamisele. Patriits- oli roomas maaomanik Proletarius- vaene kodanik. Tema ainus vara olid järeltulijad- proles. Nemad pidid teda häda korral üleval pidama. Õiguslikud sidemed plebeide ja patriitside vahel. Tähtsam neist oli klientela, rooma kodanikud võisid end anda puuduse kannatamise pärast maaomanikust patriitsi sõltuvusse. Said maatükki harimiseks – vastutasuks teened. Rooma oli range riikliku ülesehitusega genside vabariik, mitte demokraatia
annaabi.ee 
