sealsele rahvale. Minu arvates peaksime ka meie vähem seda raiksama. Kuna veepuudus on maailmas suur ja oluline probleem. Ka metsade maha raiumine on oluline, kuna seda vajatakse toiduvalmistamiseks, sest seal puuduvad teised võimalused tule tegmiseks. Tänu sellele jääb meie metsasid üha vähemaks. Minu meelest on loodusvarade hoidmine oluline, et neid oleks võimalik kasutada ka järgmistel põlvkondadel. Minu perekondki on rahvaarvule kaasa aidanud. Meie peres on 4 last.mul on kolm venda, kaks on väiksed ja üks suur. Minu arvates on see paraja suurusega perekond. Eesti riigile on see küllaltgi kasulik, kuna minu pere aitab kaasa positiivsele iivele. Minu meelest võiks olla enamus eesti peredes kaks või enam last, siis tulevikus oleks ka eesti iive positiivne. Regina Siniorg
Seega on linnastumine ehk urbaniseerumine vältimatu, aga samas ka positiivne nähtus. Tiheda asustusega linnades on teenistus parem ning keskkonnaprobleemide lahendus on hõlpsam ja odavam, kui hõredalt asustatud maapiirkonnas. Minu arvates on suurlinnades sageli karmim elu, aga siiski parem kui maaelu, kuna linnas on kõik kättesaadavam. Linna elu on kallim kuna linnas tuleb ise kõik söök endale osta, aga maainimesed kasvatavad kõik toiduained ise oma põldude peal. Minu perekondki on rahvaarvule kaasa aidanud. Meie peres on 3 last. Mul on üks suurem vend ja väike õde. Minu arvates on see paraja suurusega perekond. Eesti riigile on see küllaltgi kasulik, kuna minu pere aitab kaasa positiivsele iivele. Minu meelest võiks olla enamus eesti peredes mitme lapsega pered, et eestlased välja ei sureks. Väga paljud eestlased suureks saades rändavad Eestist minema välismaale, kuna seal on parem palk ja parem elu. See on ka üks
Paljudes piirkondades kujunesid ulatuslikud, orjatööl põhinevad suurmaavaldused-latifundiumid.Kõrgelt arenenud linnad. Suur osa rikkaid elas linnas. Roomas oli orjanduslik ühiskond.Orjatöö tähtsus oli väga suur. Nad olid pärit eri rahvusest ja ühiskonnakihtidest.Omanik võis orjaga teha mida tahtis,ainult tapa ei tohtinud.(varem oli ka see lubatud).Sageli lasti orje vabaks. Mõne ostsid ennast vabaks. Paljudest vabakslastuddest said rikkad ja mõjukad inimesed. Perekond ja naised: Perekondki oli patriarhaalne. Võim kuulus pereisale, lelle voli all olid lisaks naistele ka lapsed.Tauniti pereisa liigset karmust.Naised olid seaduse ees kellegi (abi.*)eeskoste all. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Abielu oli võimalik lahutada.Naised polnud täiest avalikust elus kõrvale jäetud.Paljudest naistest sai ka avalikkusele tundud inimesed.Avalikud mängud: Roomlased armastasid veriseid vaatemänge-elukutseliste gladiaatorite võitlusi
on olnud enam-vähem võrdne. Demokraatliku poliitika eesmärk on tagada iga rahvuse püsimajäämine ja kultuuriline areng. Samal ajal on oluline, et ühes riigis elavad rahvused tunneksid ühtekuuluvust, pooldaksid kehtivat ühiskonna korraldust ja austaksid selle maa seadusi. Selline ühtsus ehk integratsioon ei välista õigust säilitada oma rahvuskultuur, keel ja kombed. Rahvusest palju vanem nähtus on perekond. Perekondki on sajandite jooksul palju muutunud nüüdisajal on see väiksem ja vähempüsiv. Tänapäeva Eestis elab enamik inimesi perekonnas. Üksikud moodustavad rahvastikust vaid kümnendiku. Tavaliselt koosneb perekond vanematest ja lastest. Eestimaa perekondades on lapsi vähe: 1-lapselisi perekondi on rohkem kui pool, viis või enam last on aga ainult ühel protsendil perekondadest. Kahjuks on viimaste aastatega kasvanud ka lastetute perekondade osakaal.
tondile. Lapsi ei tohi peale päikeseloojangut nimepidi hüüda, muidu vanapagan kuuleb. Ristiusuajal on kuradi kujutelamad kindlasti tunduvalt võimendunud, kuna selle nime alla on kokku sulanud palju erinevaid vaimolendeid. Ristiusuaegset rahvausundid iseloomustab üleüldse demoniseerumine, kuna varem neutraalsena eksisteerinud olendid muutuvad halvaks, neid hakatakse seostama kuradiga ning neid hakatakse nimetama kuradi nimega. Hatajärv on koht, kus elavad vanapaganad ning kus neil on oma perekondki. Seal lähedal metsas olevat kivi, kus on nähtud, et vanapaganad ristivad enda lapsi. Muud negatiivsed olendid Üldnimetus võiks olla varavedaja, kellel on palju erinevaid nimesid Eesti eri piirkondades. Kratt on Lääne- ja Põhja-Eesti sõna. Lõuna-Eestis on puuk see, kes varandusi toob. Põhja- ja Lääne-Eestis ka tulihänd. Järvamaal pisuhänd. Saartel ja läänes vedaja. See on jällegi inimeste poolt tehtud olend mingitest esemetest: pilpad, vihad, halud. Saab endale hinge sisse.
annaabi.ee 
