Naised ühiskondlikus elus Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus -said valimisõiguse -töötasid sõjatehastes -nõudsid endale meestega võrdseid õigusi -olid edukad paljudel aladel -õppisid ära suitsetamise -paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena Nõukogude perioodil hakati rõhutatult esile tõstma naiste ja meeste võrdsust, mitte võrdväärsust või võrdõiguslikkust. Proletariaadi diktatuuri põhises riigis kuulus eriline au naistöölistele, kes pidasid mehelikke ameteid, nagu naistraktoristid. Naised muutusid lausa domineerivaks arstide ja õpetajate hulgas. Üldse omandasid intelligentsi hulgas ülekaalu naised. Küsimused -Miks naised nõudsid endale meestega võrdseid õigusi? -Miks naised töötasid sõjatehastes
Viktoria Plotnikova, Jessica Pentsop 9.c Sissejuhatus ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ● Naiste õiguste laienemine ● Naised eesti parlamendis ● Mood ● Ülesanne klassile ● Naiste rolli muutumine ühiskondlikus elus ●Naised said valimisõigusi ●Töötasid vabrikutes (sõjavabrikutes) ●Nõudsid võrdsed õigused meestega ●Olid edukad paljudel aladel ●Paljudes maadel naisi nähti pereemadena Pilt Naiste õiguste laienemine ● Naised said ülalpidamise (1922) ● Naine sai õiguse omada (1926) ● Margaret Bonfield (1929) ● Naised said täielikult käsutada oma vara(1935) Pilt Naised Eesti parlamendis ● Anvelt Ostra ● Emma Asson ● Johanna Andreesen ● Rosalie Verner ● Marie Reisik ● Julie Steinmann ● Linda Marie Eenpalu ● Mood ● Seelikud lühemaks (1920) ● Poisilik stiil
Nad said sellega sama edukalt hakkama, see tõstis naiste enesehinnangut. Linnades elavad naised nõudsid meestega võrdseid õigusi töötada, teenida raha ja otsustada tähtsaid küsimusi. Kuna peale sõda oli meestest puudus, said naised ka oma võimeid tõestada paljudel aladel neist said ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Naised õppisid ära suitsetamise. Paljudes maades nähti naisi aga ikkagi eelkõige pereemadena (meeste teenijatena), ülesandeks kodu hoidmine ning laste(poiste) sünnitamine
1920 a. tuli naiste moodi pikkade juuste kõrval ka lühiksed, pärast elektrilokkide leiutamist 1925 a. muutus lokkimine kõigile kättesaadavaks. Naised ühiskondlikus elus- naised said valimis õiguse. Sõja-aastail pidi naised sageli tegema meeste töid, millega nad edukalt hakkama said ning see tõstis nende enesehinnangut. Naised olid edukad paljudel aladel neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Kuid paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena kelle ül. oli kodu hoidmine. Haridus- juba vabadus sõja ajal asendati seni vene keelne õppetöö eesti keelsega . varasema seisusliku haridus süsteemi asemele loodi ühtluskool: üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, ühtlustati õppekavad. Haridus taseme tõstmiseks kehtestati 6. Klassiline koolikohustus. Laiendati koolivõrku, ehitati moodsaid koolimaju trükiti eesti keelseid kooliõpikuid ning pandi tugev alus kutseharidusele. 1. Detsember 1919 a. avas uksed eesti
puudus.Seega võisid ka pärast sõja lõppu oma võimeid tõestada. Võrdõiguslikkuse ideed ei piiranud vaid suurlinnadega. Tänu inimeste liikumisvabaduse suurenemisele hakkasid need levima ka väisematesse linnadesse ja maakohtadesse. Vabameelsuse levik väljendus muu hulgas ka sells, et paljud naised õppisid ära suitsetamise, mida varasemal ajal peeti daamide puhul sobimatuks. Kuid samas oli see ikkagi veel meeste maailm. Paljudes maades nähti naisi eelkõige pereemadena, tegelikult aga meeste teenijatena, kelle ülesandeks on kodu hoidmine ning laste sünnitamine ja kasvatamine. 6 Uued Ajupesuvahendid Raadio ja filmikunsti areng ning diktatuuride võidukäik 1930 aastail muutis ka propaganda igapäeavaelu lahutamatuks osaks. Varasemal ajal olid politikute võimalused rahva arusaamu mõjutatada piiratud. Uued vahendid muutsid propaganda aga tõeliseks ajupesuks. Raadio ja kio
Naised olid edukad paljudel aladel, neist said suurepärased ajakirjanikud, teadlased, arstid ja õpetajad. Naisõiguslaste ideed ei jäänud vaid suurlinnadesse, vaid levisid ka väiksematesse linnadesse ja küladesse. Naiste vabaduse levik väljendus muuhulgas ka selles, et paljud naised õppisid ära suitsetamise, mida varem peeti daamide puhul sobimatuks. Siiski oli ka erandeid. Autokraatlikes riikides oli olukord teine, sest seal nähti naisi ikka eelkõige pereemadena aga tegelikult meeste isiklike teenijatena, kelle ülesandeks on kodu korras hoidmine, söögi tegemine ja laste sünnitamine ning nende kasvatamine. Laste sünnitamise all peeti ka seda silmas, et eelkõige oodati poiste sündi, kellest saaks tulevikus sõjamees. (Teise maailmasõja aegne plakat ,,Me Suudame seda teha") 11
annaabi.ee 
