Pesupulbrid Pesupulbrid on pesuvahendid, mis sisaldavad pindaktiivseid aineid. Näiteks polüfosfaadid, perboraadid, persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained jne. Pesupulbreid leidub tänapäeval nii vedelas kui ka tahkes variandis Millised ained pesevad? Ensüümid- eemaldavad vere-, piima- ja muruplekke ning tärklise, tselluloosi ja rasva plekke. Lipoained- lahustavad rasvu. Tensiidid- eemaldavad riidelt mustuse ega lase vetteläinud mustust riidesse tagasi imenduda. Loodussõbralikus Loodussõbralikud pesupulbrid on sellised mis *ei sisalda fosfaate *ei sisalda klooriühendeid
Pesupulbrid ja puhastusvahendid Pesupulbrid Koosnevad: Pindaktiivsed ained Polüfosfaadid Perboraadid Persulfaadid Pleegitusained Lõhnaained Pindaktiivsed ained e tensiidid Fosfaadid Vähendavad vee pindpinevust Pesupulbrid sisaldavad fosfaate kuni 5% Võivad olla sünteetilised (naftakeemilist päritolu) või Lisatakse pesuainetele vee taimse päritoluga pehmendamise eesmärgil Nad võivad olla mürgised kaladele ja veetaimedel Pleegitusained Ensüümid
Järgnevalt on toodud lühiülevaade sellest, milliseid aineid võib sisaldada pesupulber ja millised on neist ohtlikud. Pesupulbrite koostisosadeks on pindaktiivsed ained, polüfosfaadid, perboraadid, persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained, jms. Pindaktiivsed ained: puhastus-vahendites ja pesupulbrites leidub peamiselt anioonsed, vähem ka neutraalsed pindaktiivsed ained. Sünteetiliste pesuainete leviku tõttu 1940 aastatel hakkas vahutama jõgede ja järvede vesi, milledesse juhiti linnade heitveed. See oli tingitud sellest, et sünteetilised pindaktiivsed ained ei lagunenud looduskeskkonnas. Alates 1960. aastatest nõutakse enamikes
- amülaas–eemaldab tärklise - tsellulaas–värskendab riiet Pesevate komponentide ja fosfaatide abil saame pesu üldisest määrdumisest puhtaks, kuid kui pesul on plekid? 4. Valgendusainete abil võime eemaldada värvilised plekid ja valgendada tuhmunud pinda, samuti on neil desinfitseeriv toime. Levinud on Naatriumperboraat–värve säästev valgendi (Color–pulbrites). Sest plekid kaovad riidelt, kuid värvid ei muuda tooni. Toimib temperatuuril üle 60C. Perboraadid lisavad jäätmevetesse boori ja seetõttu on neid põhjust vältida. Ökoloogilistes pesuainetes on see asendatud naatriumperkarbonaadiga, mis on loodusele ohutum. Valgendajatena kasutatakse ka kloori, mis samuti koormab veekogusid. 5. Et valgendamine toimiks alla 60C, lisatakse valgendi aktivaatorit TAED (tetraatsetüületüleendiamiin)–plekkidest saab lahti madalamal temperatuuril ja lühema ajaga. Sobib riietele , mis ei talu kõrgeid temperatuure. 6
PESUPULBRID Kõik inimesed koristavad aegajalt oma kodusid, pesevad põrandaid, poleerivad kahhelkive vannitoas ja WCs. Isikliku hügieeni tarvis pestakse riideid ning erilise pehmuse saamiseks loputatakse neid kõikvõimalike loputusvahenditega. Tänapäeva kaupluste riiulitelt võib leida sadu vahendeid, mis mõeldud pesemiseks loputamiseks või küürimiseks. Pesupulbrite koostisosadeks on pindaktiivsed ained, polüfosfaadid, perboraadid, persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained, jms. Pesupulbrid jagunevad: täispesupulbrid värvilise pesu pulbrid villase ja siidi pesupulbrid Täispesupulbrid sisaldavad alati pleegitavaid aineid ja neid tohib kasutada valge pesu pesemiseks. Pulber hakkab toimima madalatel temperatuuridel ja toimib ka kõrgetel temperatuuridel. Võivad sisaldada erinevaid lisaaineid (plekieemaldus, veepehmendus, loputus, lõhna jne aineid).
säilitusained Pesupulbrid Kõik inimesed koristavad aegajalt oma kodusid, pesevad põrandaid, poleerivad kahhelkive vannitoas ja WCs. Isikliku hügieeni tarvis pestakse riideid ning erilise pehmuse saamiseks loputatakse neid kõikvõimalike loputusvahenditega. Tänapäeva kaupluste riiulitelt võib leida sadu vahendeid, mis mõeldud pesemiseks loputamiseks või küürimiseks. Pesupulbrite koostisosadeks on pindaktiivsed ained, polüfosfaadid, perboraadid, persulfaadid, pleegitusained, lõhnaained, jms.
Nii fosfaadid kui nitraadid peavad vees olema, et tekitada eutrofeerumist. Üldjuhul on valgendavad ained loodusele kahjulikud. Perkarbonaatidel on ärritav mõju otsesel kokkupuutel, kuid ei ole teada tõsiseid pikaajalisi efekte. Sageli kombineeritakse neid ainetega, mis panevad valgendava komponendi tööle varem ja madalamal temperatuuril. Kui näiteks valge pesu läheb puhtaks 60 °C. Nii on võimalik säästa oluline hulk energiat, kui tavaliselt oleks pesupesemistemperatuur 90 °C. Perboraadid ei ole lubatud keskkonnasõbralikes toodetes, kuna boor võib mõjutada taime kasvu isegi väikestes kogustes. Naatriumperboraadid on suure toksilisusega ja ta lagunevad osaliselt boraatideks, mida kahtlustatakse olevat tetratogeensed (väärarengut põhjustavaks). Kuna lagunemine võtab aset pesumasinas, siis boraadid lähevad heitvette ja vahetu kokkupuuterisk inimesega on madal. Kõrge kontsentratsiooniga vesinikperoksiid on söövitav nahale ja silmadele, kuid ei ole teada
· Lisavad veele imendumisvõimet · Eemaldavad mustuse sügavalt kiudude seest · Kannavad mustuse kiiresti pesuvette 2. Veepehmendajad ehk zeoliit koos polükarboksülaadiga ja fosfaat · Pehmendavad vett · Võimendavad tensiitide toimet 3. Mustuse eemaldajad ehk entsüümid · Proteaas eemaldab valgulist mustust nagu veri, shokolaad, higi · Lipaas eemaldab rasvaplekke · Amylaas eemaldab tärklisesisaldusega mustust 4. Valgendavad ained ehk perboraadid · Eemaldavad üle 60 C vees valgendamist vajava mustuse 5. Valgendav aine ehk TAED (Tetra asetyyl etyleen diamiin) · Alustavad valgendamist jub 40 C vees, kusjuures valgendavad aine hajuvad looduslikult 6. Color ained ehk PVP Polyvinylpyr rolidon · Toimivad kõikidel veetemperatuuridel · Väldivad vette sattunud värvi ja mustuse tagasiimendumist tekstiilile · Väldivad värvi eemaldumist ja tekstiili halliks muutumist 7
6 Samas ei ole fosfonaadid kuidagi kahjulikud inimestele ning on pesust kergesti väljapestavad, vähendades oluliselt allergiariski.[6] Paljudes pesupulbrites kasutatakse pleegitamisvahendeid - perboraate, mis eemaldavad efektiivselt raskesti eemaldatavaid värvilisi plekke. Pleegitamine toimub vabaneva aktiivse hapniku mõjul ilma kangast ja selle värve kahjustamata. Perboraadid hakkavad pesulahuses toimima alates 60°C juures. Et nad toimiksid ka madalamatel temperatuuridel, on lisatud pulbritesse pleegitamise aktivaatoreid.[6] 4. SEEBID Seep on üks vanimaid pesemisvahendeid, mida hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles XVIII sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast.
annaabi.ee 
