PERAKÜLA Peraküla rannikuala on üks omapärasemaid ja eriilmelisemaid piirkondi Eestis, selle säilitamiseks ja ka eksponeerimiseks on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) moodustanud Eesti loodepoolseimat maanurka hõlmava Nõva puhkeala. Peraküla on fenomen selle poolest, et selle 17 elanikku suudavad mitu korda aastas kohale meelitada ja ka sõbralikult vastu võtta tuhandeid külalisi. Surfilaagrid ja simmanid on kaubamärgid, mis teevad kadedaks nii lähedal kui ka kaugel. Lisaks veel Peraküla Teater. MTÜ Peraküla Teater on loodud kohalike elanike vaba aja sisustamiseks kultuuriliste ürituste korraldamisega, traditsioonide jätkamiseks ja noorte vaba aja sisustamiseks erinevate tegevustega. Põhilisteks tegevusvaldkondadeks on Peraküla simmani ja „Looduslaste" laagrite korraldamine ning rahvatantsurühma „Nõva Hongad" tegevuse organiseerimine. Perakülast viib randa pikk munakivitee, mis ehitati Tsaari-Venemaa aegadel 1914 – 1915,
just Kassariga seotud. 17.00 Sõidame Heltermaa sadamasse, sealt praamiga mandrile tagasi 19.00 Jõuame Roosta puhkekülla, kus antakse kätte puhkemaja võtmed. (http://www.roosta.ee/) 20.00 Mängida saab bowlingut või minigolfi või võtta massaazi ja käia saunas. 9.päev 10 11.00 Äratus ja hommikusöök 12.00 Lõunasöök Peraküla rannas 13.00-18.00 Nõva ja Peraküla ekskursioon 19.00 Õhtusöök Roosta Puhkekülas 20.00 Lõbusad meeskonnamängud 21.00 Lastele korraldatud aardejaht ja vanemad võivad samal ajal käia saunas 22.00 Ööoode 10.päev 8 - 9.00 Äratus ja hommikusöök 10.00 Lahkume Roosta puhkekülast ja alustame reisi Ida-Virumaale 15.00 Jõuame Valaste joa juurde, mis ei ole mitte ainult Eesti, vaid kogu Baltikumi kõrgeim juga. 15
loodusrada 5 km, Liiapeksi Aegviidu matkarada 36 km) ning 2 matkateed, mis kulgevad nii läbi Lahemaa rahvuspargi kui ka paksude Kõrvemaa metsade, jätkates marsruuti läbi muude Eesti maastikurajoonide. 2013. aastal lisandus olemasolevale RMK Oandu-Aegviidu-Ikla (375km) rajale uus haru, mis kulges Aegviidult Ähijärvele (628 km) ning 2015. aastal lisandus nimetatud harule veel üks lõik Perakülast Aegviiduni (192 km), mis koos Aegviidu-Ähijärve lõiguga moodustavad nüüd RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee. RMK Peraküla-Aegviidu-Ähijärve matkatee läbib ka Kõrvemaad ning koguni üheksat maakonda 820 kilomeetril. RMK rajad on tähistatud kilomeetripostide, värvimärgistuse ja suunavate siltidega, mis aitavad hästi rajal püsida. Rajaäärsed infotahvlid pajatavad metsamajandusest ja pärandist, kultuurist ning puhkamisest. Samuti on RMK erinevatesse piirkondadesse loonud mitmeid ametlike laagripaiku, telkimisaladest lõkkekohtadeni.
sculptures. Top ten places to visit in Estonia Pärnu Long, white sanded beaches are the trademark of Pärnu. Pärnu is know for it's historic mud and SPA treatments. Pärnu a title of Estonian Summer Capital. Nõva Perfectly clean beach which is well known for its singing sands. Nõva has untouched pine forests with seemingly endless supply of delicious berries and mushrooms and beautiful. Around Peraküla you can find about 15 small and shallow lakes surrounded by 5m high dunes. Thank you for listening!
Suure Taevaskoja kalju all. Ja rändama Emajõe suudmeala soodes ning Alutaguse rabades ning vanades metsades. Õigupoolest oleks tore veel niita hästi teravaks käiatud vikatiga lõhnavat heina mõnel Hiiumaa või Ridala kandi puisniidul ja sõita jalgrattaga Vooremaa ning Saaremaa teid. Hea oleks ka seilata pisikese purjepaadiga Väinamere laidude vahel ja istuda mõnedki päevad Vilsandi kaljudel varjetelgis, et vahtida linde. Ei teeks halba pisut sisse hingata Peraküla luitemännikute õhku ja jääda mõnes Laeva kandi sookaasikus kevadise vihmahoo kätte. Katkend Fred Jüssi esseest raamatus „Mister Fred” Eestis on paiku, kuhu kunagi ei ole ulatunud võim. Neisse paikadesse ei juhata ükski kaart, ka kõige uuem maanteede atlas mitte. Niisuguseid paiku on võimalik ära tunda üksnes usu varal, püsivaks eluks nad paraku ei sobi. Ent kord leitud ja hoolega saladuses hoitud, aitavad need salapaigad korrastada ning tasakaalus hoida riiki meis
Nägu oli peakorraldajal täiesti segi ja paistes . 1998.a. 15-17 mai - Kuidas elad, Eestimaa süda? Rapla-Mahtra-Paunküla-Väätsa-Paide. Osalejaid umbes 800 . Osalejate hulk hakkas tasapisi kasvama . 1999.a. 14-16 mai - Kuidas elad, Tartumaa? Tabivere-Alatskivi-Vastse-Kuuste-Tartu. Osalejaid umbes 1300 . 2000.a. 12-14 mai - Kuidas elad, Soomaa? Olustvere- Hüpassaare Tõramaa Olustvere. Osalejaid umbes 2200. 2001.a. 11-13 mai - Kuidas elad, Rannamaa? Vasalemma Peraküla Veskijärv -Padise. Osalejaid umbes 3000. Osavõtumaks 210 krooni; õpilased, üliõpilased ja pensionärid 180 krooni, eelkooliealised tasuta! 5 2002.a. 10-12 mai - Kuidas elad, Lahemaa? Kadrina Vihula Käsmu - Tsitre - Joaveski. Osalejaid umbes 2800 . Osavõtumaks: õpilased, üliõpilased ja pensionärid 240 krooni, teised 300 krooni (koolieelikud tasuta), kui tasutakse enne 7. maid 2003
Kloogaranna Noortelaagris, Läänemaal Nõval, tantsuõhtu. Arbavere Puhkekeskuses, rahvusvaheline noorte- Nõva laagrist sai meie päikeseparadiis. Kõik päe- laager Liechtensteinis ja Võhandu jõe matkalaa- vad olid päikesepaistelised ja kuumad. Iga päev ger. külastasime Peraküla randa ja veetsime mitmeid Laagrid olid matkamise ja looduses liikumise suu- tunde mere ääres ujudes ja mängides. nitlusega. Uued laagrikohad pakkusid ka uusi Samal ajal toimus Nõval ka "Looduslapse" laa- põnevaid matkamise võimalusi. ger, mängisime nendega seltskonnamänge ja Kloogaranna laagrilastega sai käidud ühe- ja kahe- korraldasime tantsuõhtu
Võlingi allika matkarada 5.1. Põõsaspea puhkekoht 20.2. Männikjärve raba õpperada 5.2. Uuejõe parkla 20.3. Endla järve matkarada 5.3. Uuejõe sauna lõkkekoht 20.4. Endla järve lõkkekoht 5.4. Uuejõe lõkkekoht 21. Kabli LKA 5.5. Allikajärve lõkkekoht 21.1. Kabli looduskeskus 5.6. Peraküla telkimisala 22. Emajõe-Suursoo LKA 5.7. Toatse järve puhkekoht 22.1. Emajõe- Suursoo looduskeskus 5.8. Liivaneranna –Peraküla õpperada 23. Soontaga LKA 5.9. Liivanõmme õpperada 23.1. Soontaga matkarada 5.10. Lepaaugu lõkkekoht 24. Pähni LKA 5.11
annaabi.ee 
