Iseseisevtöö 1. JÕULUPIDU SUGULASTEGA Pidu on osalise teenindusega ja toimub talvel 24.12.14 kell 18.00 Dorpat Konverentsikeskuses. Külalisteks on 50 eestlast, mehed ja naised vanuse vahemikus 12-72. 2. Cateringi – töö meeskond Töömeeskonnas ürituse jaoks töötajaid on 16 – 7 teenindajat, 3 baaritöötajat, 2 nõudepesijat, 3 köögitöölist, 1 riidehoiu töötaja. 7 teenindajat käivad pidevalt peosaalis ja kontrollivad ega pole kuskil tühje ja musti nõusid (hoiavad puhtust!), vastavad meeleldi külaliste küsimustele. 3 baaritöötajat teenindavad klienti baari ääres(sh arveldavad rahaga), 2 nõudepesijat hoiavad puhtust nõudepesuruumis, st pesevad mustad nõud koheselt, kui need nõudepesuruumi tuuakse. Riidehoiu töötaja vastutab kliendi isiklike asjade eest riidehoius, võtab riideid vastu ning riputab need nagisse. 3. Eelarve koostamine
16:45 Pildistamine Grupi- ja ilupildid pruutpaarist. 17:30 Istutakse autodesse ja sõidetakse naise nime ära saatma Teepeal on kindlasti vanemate või sugulaste planeeritud takistused, mida pruutpaar täitma peab. 18:30 Rändamine ja jõudmine peapaika Kui on kohapeal ka majutamine peal, siis läheb 30 minutit ka majutamise peale, kui mitte siis läheb autodest väljatulemise ja korrastamise peale 15 minutit. 19:00 Peosaalis Peosaalis peab pulmaisa pisikese avakõne (sõltuvalt ka siis erinevate rahvaste traditsioonidest - ka isade kõne, pruutneitside kõne, isamehe kõne). Võib-olla ka mingeid tutvustavaid mange või muud sellist. Peale mänge võidaks tuua lauda starter pulmalised jutustavad omavahel, järgneb eelroog, peale mida võiks pulmaisa endast uuesti külalistele märku anda ja taas mänge või muud tegevust korraldada. Peale mida järgneb põhiroog. 20:30 Esimene tants
lühike võrreldes teiste kunigate ja valitsejatega. 6. novembril 1632 sai ta surmavalt haavata Lützeni lahingus, tänapäeva Saksamaal (5). Gustav II Adolfi käigud Eestis 1614. aasta juunis saabus Venemaale sõjaretkele minev kuningas Gustav II Adolf Narva, et selleks ettevalmistusi teha. Lisaks käis ta ka oma lapsepõlvelinnas Tallinnas, kus teda võttis vastu juubeldav rahvahulk. Kuningas osales ka linnakodaniku Fabian Wrangelli pulmades ning tantsis Suurgildi peosaalis, kuid tema tegelikuks eesmärgiks oli linnalt sõjakulude katteks raha saada, nimelt soovis Gustav II Adolf, et Tallinn kingiks talle 8000 taalrit. Linn polnud seda siiski nõus tegema ja vastuolud kuningaga jätkusid rahandusküsimustes ka edaspidi (1). 1622. aastal viibis Gustav II Adolf taas pikemat aega Eestimaal ning ta kohtus Narva linna esindajatega, kellelt nõudis raha sõja jätkamiseks Poolaga. Toona oli see Liivimaal jõudnud otsustavasse järku: 1621
eeskuju eelkõige madalmaadest näiteks Narva raekoda, Narva stiiliühtse ilme lähtekohaks oli hollandi barokk. Hollandipärase linna tähtsaim ehitis oli kõrge kelpkatusega ja selle keskel asuva haritorniga raekoda. Kadrioru loss - liigendatud, roosa ja valge kombinatsioon, sambad, regulaarpark, peosaalis tohutult valgeid stukk kaunistusi, helesinised seinad, mütoloogiline laemaal,. Baroksed ehitused Pärnus, mõjud, baroki tunnused? Pärnus on säilinud mitmeid 17. sajandi fassaade ilusate portaalidega ja linnakindlustuste osi, nt. Tallinna värav, Jekateriina kirik(ümarad kuplid, voluudid) Rokokoo sisekujunduses värvid, seinakaunistused, ruumid, mööbel, hiinatsemine Palju
Kokkadel ja raamatupidajal on eriala koolituspaberid, teised on saanud väljaõppe kohapeal tööd tehes. 1.3. Töötingimused, sisekorra eeskirjad, teenindusstandardid Waide Motell on nagu väike küla, mis koosneb mitmest erinevast majakesest. Mugavates ja kaasaegsetes tubades pesemisvõimalused ja tualett. Motellis on kokku 26 tuba ja 58 voodikohta- 22 kahekohalist tuba, 2 kolmekohalist ning peretuba neljale inimesele. Võimalus ka lisavooditele. Suures peosaalis ja kaminasaalis võimalik pidulikeks sündmusteks mahutada kuni 100 inimest. Peamaja esimesel korrusel asub kiirtoitlustus, kus rikkalikus bufeemenüüs igale maitsele midagi söödavat. Seminarimaja suur saal mahutab 50 inimest teatristiilis ja 40 inimest klassiruumi stiilis. Liaks veel kaks grupitööruumi. Kasutuses on kõik kaasaegsed töövahendid ja seadmed. Kaminasaalis peetakse ka seminare, mis mahutab 80 inimest teatristiilis ja 40 inimest klassiruumistiilis
Samuti hoiavad teenindajad silma peal peosaalil ürituse ajal, et lauad ning põrandad oleksid puhtad. Puhastusteenindaja vaatab kontserti ajal üle tualettruumid ning fuajee. Vajadusel täidab seebidosaatoreid või lisab kätekuivatuspaberit. Peo lõppedes koristavad teenindajad peolauad, korjavad laudadelt sööginõud ja pokaalid ning pesevad need. Laudlinad saadetakse pesumajja. Üldkoristust teeb puhastusteenindaja peosaalis, fuajees ning tualettruumides. 18 Kasutatud kirjandus 1. http://www.elmemesser.ee/et_ET/dry-ice-info 1. https://www.puhkaeestis.ee/et/veski-kulalistemaja- kohvik 2. http://web.ametikool.ee/anne- li/kommunikatsioon/?Tekstit%C3%B6%C3%B6d:Jooni sed-skeemid 3. http://web.ametikool
Tõnisson isiklikult. 1923. a. täitus kakskümmend aastat Laikmaa kunstipedagoogilise tegevuse algusest. Tema juures oli sinnamaale lühemat või pikemat aega õppinud ühtekokku 778 inimest, kellest arvestatavaiks kunstnikeks oli saanud paarikümne ringis. Tekkis loomulik soov teha sellest tööst mingi kokkuvõte. 1923. a. kevadel organiseeriski Laikmaa üsna suurt vaeva nähes oma endiste õpilaste teoste näituse. Välisministeeriumi peosaalis Toompeal esines nelikümmend üks kunstnikku ligemale kolmesaja tööga. Tasapisi hakkas aga halvenema vanameistri tervis. 1930. a. kevadel Tartus tööretkel olles oli ta hetkeks kokkukukkumise äärel ning paigutati seetõttu haiglasse. 1932. a. kevadel lõpetas Laikmaa oma ateljeekooli tegevuse ja siirdus päriseks oma tallu Taeblas. 1934. a. hilissügisel tabas Laikmaad tervisliku olukorra järsk halvenemine - vasaku
on ka Sangaste mõisas. Siin on see mõistetavatel põhjustel kõige tagasihoidlikum, kuid lossi enda jaoks on suur kaheksanurkne kupliga ballisaal siiski dominant. Saal ulatub läbi kahe korruse ning selle kuplit kattev klaasist valguslatern on ka peafassaadil näha. Eri kujuga tornid, astmikviilud, eendid ja nisid annavad hoonele maalilise silueti. Sangaste loss oli suurehitus. On teada, et ehitamise kõrgajal oli amteis 108 töölist. Sangaste lossi köeti suurte kahhelahjudega, peosaalis aga toimis keldris asuva ahjuga õhkküttesüsteem. Veetorustik oli välja vahetatud juba 19.sajandi keskel vana mõisahoona jaoks. Vett saadi torude kaudu "Göpelwerki" pumbaga valitsejamaja jures asunud tsisternist. HoOnes oli ka kaks veeklosetti, mis oli suure edumeelsuse märk. Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt hakati seda isegi indlismaal ehitama alles 1880.aastatel. Krahv bergi sugulased on väitnud, et tegelik projekteerja oli mõisaomanik ise, seda tõestavad
annaabi.ee 
