24. Nimetage kreeka kuulsamaid jambi- ja eleegialoojaid ning soolo- ja koorilüürikuid. Millised olid luule teemad erinevatel autoritel? 1) Kuulsamad eleegia ja jamb loojad olid Hipponax (vaesus, nälg), Solon (poliitilised vaated ja kodanikueetika), Archilochos (sõjaväelase elu); 2) Kuulsamad soololüürika loojad olid Alkaios (joomistemaatika), Anakreon (armastuse ja nooruse ülistamine), Sappho, (pulmalaulud, naiste tunded), 3) Kuulsamad koorilüürika loojad olid Simonides (hümnid ja peolaulud), Bachylides (religioosete pidustuste hümnid), Pindaros (luule Olümpia mängude võitjate auks). 25. Mis iseloomustab jambi? Mis iseloomustab eleegiat? Eleegia on ükskõik, mis teemal loodud luuletus, mille rütmiliseks ühikuks oli eleegiline distihhon (I rida heksameeter; II rida pentameeter) Jamb on rütmiliseks ühikuks jambiline trimeeter koosneb kolmes meetriumist mis omakorda koosnevad kahest jambilisest värsijalast kirjutati ka trohheilisi värsse. 26
aasta paiku rändas idapoolsetele kreeka aladeleja asus türann Polykratese õukonda Samosel. Loomingust säilinud u 130 väga katkendlikku fragmenti, pikim neist ood Samose Polykratesele jutustab Trooja vallutamisest. · Noorem põlvkond: · Simonides (557/6468/7 eKr) - Sündis Atika ranniku lähedal Keose saarel.Ateenas Hipparchose õukonnas samaaegselt Anakreoniga. Kirjutas paljudes zanrites:epiniikionid, ditürambid, epigrammid, hümnid,treenid,peolaulud. · Bakchylides (u 516451 eKr) Sündis Keose saarel, oli Simonidese õepoeg.Arvatavasti elas mõnda aega Sürakuusa türanni Hieroni õukonnas, viibis Peloponnesosel pagenduses. Kirjutas tellimustöid religioosseteks pidustusteks (paiaane ja ditürambe) erinevate jumalate auks ning epiniikeone.Kuni 1897. aastani Bakchylidese loomingut peaaegu ei tuntud. · Pindaros (520pärast 446 eKr) - Pärit Teeba lähedalt aristokraatlikust perekonnast, sai hea hariduse
Kreeka kirjandus on Euroopas vanim iseseisvalt arenenud kirjandus, Rooma kirjandus hakkas arenema alles 7.-8. saj e Kr, samas Kreeka juba 3. saj e Kr. Kreeka kirjandus: folkoorist vähe säilinud, vaid rituaalsed laulud. Kirjutati palju hümne. Treenid e nutulaulud, aoidid Kreeka rahvalaulikud. Värsivormis genealoogiad, heeroste ja jumalate loetelud. Rooma kirjandus: Rooma luule vanimad teosed on hümnid; töölaulud, itkud e neeniad, peolaulud... Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" ,,Ilias" Trooja sõda. Merejumalanna Thetise pulmas kõik jumalad peale tülijumala Erise, kes viskas piduliste sekka kuldõuna kõige ilusamale à Hera, Aphrodite, Athena omavaheline riid. Paris tüli lahendaja, valis Aphrodite, kes lubas talle selle eest Helena. Tegemist on sõja kümnenda aastaga, tegevus kestab 40 päeva. Achiellus on vihane, kuna Agamemnon sunnitud tagasi andma Kreeka preestri tütre, võttis selle asemel Ach
Õpetlikud luuletused tunnetest, sõprusest, ilust, loodusest, siiras ja lihtne. Anakreon – Väike-Aasiast pärit rändlaulik, erinevate valitsejate hoole all. Teosed pidustustest, lõbusatest seiklustest, veinist. Lihtsus on meisterlikkuse näitaja. Anakreontiline luule – tema stiili jäljendamine. Koorilüürika (Pindaros, Simonides) – tekstile ja muusikale lisandus tants, ühiskonda puudutavad teemad. Hümnid, peolaulud. Hümn – ülistati jumalaid Ditüramb – ülistati Dionysust Epiniikion – sportmängude võitjate ülistamine 5 Simonides – moraliseeriv mõtleja, aga osav sõnameister. Epiniikionid, epigrammid (pealiskiri ausambale, mälestuskivile, lühikesed, mõnevärsilised, tabavad), epitaafid (hauakiri; tänapäeval pilkav luuletus) Pindaros – päris Teebast
sõdalasi võitlema. Hellenismiajal tuli käibele mõiste lüürika, mille all mõisteti muusika saatel lauldavat luulet: monoodilist (soololaululine) ja koorilüürikat, mille puhul lisandus tekstile ka tantsuline liikumine. Monoodiline luule oli tundelisema teemakäsitlusega ning erines ka vormilt. See koosnes salmidest e stroofidest. Igal poeedil kujunes välja oma meelisstroof, milles kasutati erinevaid värsivõtteid. Koorilüürika moodustasid matuse- ja pulmalaulud, laulud jumalatele, peolaulud. Koorilüürika sai alguse Spartast, mistõttu jäi dooria dialekt selle laululiigiga seotuks. Koorilauludes kasutati näiteks mütoloogilist ainestikku, osa autoreid oli moraliseeriv, tähelepanuväärseks said ülistuslaulud võitjate, näiteks olümpiavõitjate auks. Hellenismiperioodil omandas luule olulise tähtsuse. Uueks kultuurikeskuseks oli saanud Aleksandria, mistõttu nimetati tollast luulet ka Aleksandria luuleks. Väljapaistvamad
annaabi.ee 
