lõppenud). Nüüd oli olemas aga rõõmus Luks, õrn Bella ja ettevaatlik Kass, kelle usalduse ja poolehoiu võitmine erilise saavutusena tundus. Loomadega julges p oma heaolu nimel suhet otsida, kartmata ebamugavustunnet või haavumist, mis inimeste puhul oli arvatavasti tema jaoks nende vältimise põhjus. Õnnestumine loomadega suhtlemisel andis nüüd p-le uut enesekindlust, mis kaotas temas olnud varasemad kompleksid ja nii hakkas varasem linnnaelu talle tunduma pentsiku teesklusena. Saavutatud kontroll oma uue elu üle ja sellest tulenevad tunded olid küll tõelised, kuid siiski p teadis, et inimesed võiksid selle temalt kõik uuesti ära võtta- p küll otsis meeleheitlikult teisi inimesi, kuid alateadvuslikult kartis neid. Näiteks seadis p kohe alguses jahimaja ümber, et oleks turvalisem tunne ning tassis püssi retkedel kaasas. Üks osa sellest hirmust oli ühiskonnas
et sellel sõnal pole kunagi olnud päris ühtset tähendust ja erinevates ühiskondades ning erinevatel aegadel omas see vastavalt ka erinevat tähendust. Kõik see suur segadus nõidade nime ja tegevuse ümber tekitab aga selle teema ümber palju salapära, mille avaruste uurimine mulle referaadi käigus osaks sai. Nõiad, nõiakunst ja nende ajalugu Euroopas Suure nõiahulluse aegu 15. sajandil maalisid sõnaseadjad nõidade toimetamisest üsna pentsiku pildi. Päike on loojunud, ausad inimesed magavad. Nõiad, mõned mehed, enamikus aga naisterahvad, lipsavad sängist välja, püüdes oma kaasade und mitte häirida. Nad valmistuvad sabatile minema. Need, kelle eluase on kokkutulekupaigale lähemal, võtavad teekonna ette jalgsi; teised hõõruavd oma ihu sisse salviga, mis laseb neil õhku kerkida ja loomade, aiateivaste, luudade või pinkide seljas lennata. Kokkutulekupaigas, mis asub
tegema peab. Mida aeg edasi ning läbides iga väljakutse kasvab Alice targemaks ning rohkem kohanemisvõimeliseks. Carroli kireks on ka sõnamäng, mida Alice'i raamat lugeja rõõmuks kuid Alice'i enda segaduseks väga palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice'ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R.Kipling oma muinaslugudes? R
neutraalsed, kuid sünge ja pahaendelise muusikaga koos jääb mulje nagu midagi hakkaks juhtuma või midagi on valesti. (Ibid.) 1.2.12. Paroodia Muusika võib tugevasti mõjutada ka seda, kas vaataja näeb stseeni tõsise või naljakana. Säärast muusika funktsiooni saab kasutada loomaks suurepäraseid paroodiad tegelastest või situatsioonidest filmis. Lihtsa näitena võib tuua tegelase, kes tahab olla õel ja üritab ka vastavalt käituda, kuid muusika annab talle pentsiku ja ohutu ilme. (Ibid.) 1.2.13. Füsioloogiliste muutuste tekitamine vaatajas Muusika saab mõjutada ja stimuleerida meie põhilisi emotsioone, näiteks hirmu ja seeläbi kogetava emotsiooni füsioloogilisi tagajärgi esile kutsuda, milleks on hirmu korral kiirenenud südamerütm, higised käed jne. Neid efekte kasutatakse eriti sageli õudusfilmide ja trillerite korral. Väga tugeva ja valju heli korral on vaataja kehal ja
Mida aeg edasi ning läbides iga väljakutse kasvab Alice targemaks ning rohkem kohanemisvõimeliseks. Carroli kireks on ka sõnamäng, mida Alice’i raamat lugeja rõõmuks kuid Alice’i enda segaduseks väga palju esineb. Mängud toovad tihti esile mõningad vasturääkivused või libistuskohad keeles üldiselt ning eriti inglise keeles. Raamat toob välja keele valud ja eelised. Keel on rõõmu ja kohanemise allikas; kuid see võib olla ka suure segaduse allikas. Pentsiku loogika töö Imedemaal on nõutuks tegev. Iga olevus on võimeline õigustama ka kõige absurdsemat käitumist ning nende argumendid nende endi jaoks on tihtipeale küllaltki keerulised. Nende veider arutluskäik on ka teine rõõmu allikas lugejale ning väljakutse alice’ile. Ta peab õppima eristama ebatavalist loogikat ja täielikku mõttetust. 14. Milliseid koomikavõtteid kasutab R. Kipling oma muinaslugudes?
annaabi.ee 
