Nt kromosoomid ja ribosoomid RNA põhivormid 1. mRNA- ülesandeks info vahendamine DNAlt valgu sünteesiks, ja raku RNAde koguhulgast tema arvel kuni 5% 2. tRNA- molekulide ülesanne aminohapete transport valgu sünteesiks, RNAde koguhulgast 15% 3. rRNA- ülesanne kuulumine koos valkudega ribosoomi koostisse, millel valgu süntees toimub. Ligi 80% Kaval: Võrdle DNAd ja RNAd kahest aspektist 1. erinevuste paaride teadmine (tunnuste võrdlus: DNAl pentoosiks desoksüriboos, RNAl riboos; nukleotiidide hulk DNAl suurem, RNAl väiksem; denaturatsioon teisasel struktuuril DNA denatureerub aeglasemalt, RNA kiiremini) 2. võrrelge, leidke ühiseid tunnuseid: mõlemad koosnevad nukleotiidijääkidest, mõlemas esineb fosfodiestersidemed, mõlemaid leidub kromosoomides, mõlemad denatureeruvad jne.
Ahelate pikendamine sidemete (1,4) abil (glükogeeni süntaas) Hargnemispunktide loomine (1,4) abil (glükosüül (4:6) transferaas) Glükogenolüüs- glükogeeni lõhustamine Ahelate lühendamine (1,4) abil (glükogeeni fosforülaas) Hargnemispunktide elimineerimine (1,4) abil (glükosüül (4:4) transferaas) Glc-1-P muundamine Glc-6-P-ks (fosfoglükomutaas) Pentoosfosfaadi tsükkel (PFT): ( 3 Glc-6-P + ja NADP= 2 Glc-6-P+ 6 NAPDH+ 3 CO2 + GAP glükoosi oksüdatsioon pentoosiks ja NADPH Koht: piimanääre, rasvkude, neerupealised, erütrotsüüdid Etapid: Glc-6-P muundumine riboos-5-P-ks (Glc-6-PDH, NADPH/NADP ja atsüül-CoA) Riboos-5-P 2C-fragmendi interkonversioon (transketolaasne reaktsioon) Riboos-5-P 3C-fragmendi interkonversioon (transaldolaasne reaktsioon) Tähtsus: Intensiivne taandav süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P)+ NADPH Rasvhapete ja steroidide süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P->Fru-6-P-> Glc-6-P) Nukleotiidide süntees (Glc-6-P -> Rib-5-P)+ NADPH
Geel värvitakse valgu spetsiifilise värviga/spets antikehad. 11. Nukleotiidid Nukleiinhapped on biomakromolekulid, milles nukleotiidijäägid on seostunud fosfodiestersidemega. Inimkehas on kaks nukleiinhapet – DNA ja RNA. Nukleotiidid on nukleiinhapete monomeerid, rakus esinevad anioonidena, on happed. Nukleotiid koosneb lämmastikalusest (N-alustest, pentoosist ja ühest või enamast fosfaatrühmast: • N-aluseks on puriin voi pürimidiin • Pentoosiks on D-riboos voi 2-desoksü-D-riboos N-aluse ja pentoosi kompleks on nukleosiid. Nukleiin hapete monomeerid. Nukleotiidid on nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono-, di- või trifosfaatestrid. Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos – desoksüribonukleotiidi. ATP – viitab N-alusele ja fosfaadijääkide arvule. Desoksüribonukleotiidi sümbolid – dATP, dGDP jne. 12
Geel värvitakse valgu spetsiifilise värviga/spets antikehad. Geeli sisu peab olema aluseline, kõik valgud aluselises KK on neg. laenguga- ioonid liiguvad 11. Nukleotiidid Nukleiinhapped on biomakromolekulid, milles nukleotiidijäägid on seostunud fosfodiestersidemega. Inimkehas on kaks nukleiinhapet DNA ja RNA. Nukleotiid koosneb lämmastikalusest (N-alustest, pentoosist ja ühest või enamast fosfaatrühmast: · N-aluseks on puriin voi pürimidiin · Pentoosiks on D-riboos voi 2-desoksü-D-riboos N-aluse ja pentoosi kompleks on nukleosiid. Nukleotiidid on nukleiinhapete monomeerid, nukleosiidide (puriin- või pürimidiinaluse ja pentoosi kompleksid) mono-, di- või trifosfaatestrid (AMP, ADP, ATP). Riboosi hüdroksüülrühma esterifitseerumine fosforhappejäägiga annab ribonukleotiidi, desoksüriboos desoksüribonukleotiidi. 12. RNA: ehitus, funktsioon
Nukleotiidide funktsioonid: monofosfaatsel kujul on nukleiinhapete koostisosana, eksimine tuleb sellest, et räägitakse ennem ATP-st. Kahe ja kolme fosfaatjäägiga nukleotiidid salvestavad energiat, makroergiline side- ATP (adenosiintrifosfaat). Tsüklilised nukleotiidid toimivad virgatsühenditena (cAMP- tsükliline adenosiinmonofosfaat). Teatud nukleotiidid kuuluvad liitensüümide koostisesse. Nukleiinhapped. Jaotatakse DNA ja RNA. DNA koosneb nukleotiidijääkidest. 1. Pentoosiks on desoksüriboos (2C juures on OH asendunud H-ga) . 2. Lämmastikalused jagunevad kahte rühma ühetsüklilised (tümiin T ja tsütosiin C) ja kahetsüklilised (adeniin A ja guaniin G). 3. Fosforhappe jääk. DNA struktuuri tasemed. Esmane DNA ükiskahel, kus on oluline nukleotiidijääkide hulk ja järjekord. Teatud viirused (bakteriviirused) ja molekulaarbioloogiliste protsesside vaheetappides. Sekundaarstruktuur ehk biheeliks, biheeliksi moodustuvad omavahel paardunud
annaabi.ee 
