Ülesanne 1 Kui töötaja saab brutopalka 1 200 eurot kuus, siis mitu eurot erineb tema kättesaadav töötasu (netopalk) sõltuvalt sellest, kas ta on liitunud mõne kohustusliku kogumispensioni (teise samba) pensionifondiga või mitte? Tulumaksu määraks võtta 21%, seejuures tulumaksu ei arvestata järgmistelt summadelt: tulumaksuvaba miinimum 144 € k pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ning töötuskindlustusmakse (2% brutopalgast). Andmed Brutopalk 1200 eur Tulumaksu määr 21% Tulumaksuvaba miinimum 144 € kuus Pensionikindlustusmakse (2% brutopalgast) ehk 24 eur
ekspertide antud nõuandeid. Intelligente ja tulevikkuvaatav tarbija muretseb majandusliku olukorra eest. Soov vältida kehva ja läbimõtlematut tulevikku paneb inimesi raha säästma. Säästmise võimalusi on mitmeid. Oma raha võib hoida pangas, kodus seifis või mõnes muus turvalises paigas, mida on võimalik usaldada. Ka oma pensionipõlve kindlustatakse. Juba kaheksateistkümne aastaseks saades on võimalik alustada oma pensionifondi täitmist, pensionifondiga seoses on pangad väga vastutulelikud-koos personaliga saab üle vaadata just sulle parimad võimalused ning tingimused eesootava pensionipõlve jaoks. Kahjuks on reaalsuses teised lood, raha võib ju olla säästetud ja hoiustatud lõpmatuseni, kuid tuleb osata ka tarbida. Eesti tänavapildis, usun et mujalgi maailmas, on palju inimesi, kes ei mõtle oma kulutuste suurusele. Käiakse ostlemas, kulutatakse
rahvusvaheliselt tunnustatud kolmesambalisesse pensionisüsteemi. Kõigile kohustuslik teine pensionisammas põhineb asjaolul, et inimene kogub ise raha ajaks, mil ta on pensioniealine. Kohustuslik pensionisammas koosneb kahest osast: kogumisfaasist, mille vältel tehakse sissemakseid pensionifondi ja väljamaksefaas, mil sõlmitakse pensionileping ning makstakse selle alusel pensioni. Teise samba pensionifond, selle pakkujatega seonduvad tasud ja probleemid on aktuaalsed, kuna pensionifondiga liitmine on kohustuslik kõigile, kes on sündinud aastal 1983 ja hiljem ning see puudutab kõiki eelpool nimetatud ühiskonnaliikmeid. Antud töö eesmärk on analüüsida II samba pensionifondide hetkeseisu Eestis, sh anda ülevaade pensionifondide pakkujatest, kirjeldada pensionifondiga liitunute arvu statistiliselt, võrrelda AS LHV Varahalduse, AS SEB Varahalduse ja Swedbank Investeerimisfondide AS pensionifonde ja teostada võrdlevanalüüs antud
Kolmanda samba kogumiseks on kaks varianti: pensionikindlustus ja pensionifondid. Kindlustusliike on kaks: garanteeritud intressiga pensionikindlustus ja investeerimisriskiga pensionikindlustus. Pensionifondi kogudes on riskitase kõrgem ning tulevane intress ei ole teada. Fondide abil kogudes on võimalik pikaajaliselt rohkem teenida, ent garantiid tulususele ei anta. Samas võib raha koguda üheaegselt ka mitme erineva kindlustustoote või fondi abil. Vabatahtliku pensionifondiga liitumine tähendab seda, et inimene laseb endale avada väärtpaberikonto ja teeb sissemakseid mõnda vabatahtlikku pensionifondi. Väärtpaberikontot saab avada kõikides Eesti kommertpankades. Hetkel on Eestis registreeritud 13 täiendavat pensionifondi. 3 Eesti pensionisammastest täpsemalt
alusel. Iga II sambaga hõlmatud isik tohib avada vaid ühe osakukonto. Mitte sagedamini kui kord aastas võib pensioniosaku omanik oma osa pensionifondi varast üle kanda ühest pensionifondist teise, vahetades ühe pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu. kui kätte jõuab pensioniiga... II sambasse kogutud raha ei tohi välja võtta enne kehtestatud pensioniea saabumist. Peale pensioniikka jõudmist võib isik valida, kas sõlmida pensionifondiga regulaarsete väljamaksete graafik keskmise oodatava eluea vältel või kasutada kogusumma eluannuiteedi ostmiseks, mis tagaks püsiva igakuise sissetuleku elu lõpuni. II samba rakendumise algaastatel, kui kogutud summad on väikesed, võib lubada väljamaksete teostamist pausaalsummana. ( Mõiste annuiteet tähendab kindlaksmääratud summat, mida makstakse perioodiliselt inimese eluajal või kindlaksmääratud perioodi jooksul tulenevalt kohustusest teha rahalisi või
kindlustusseltsiga sõlmitud lepingu alusel või pensionifondis osaledes. Seega erinevalt kogumispensionist ehk II sambast saab vabalt valida erinevate pensionikindlustustoodete vahel. Samaaegselt võib teha sissemakseid mitmesse erinevasse pensionifondi või sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga. Pensioni hakatakse välja maksma kindlustuslepingus või pensionifondiga sõlmitud lepingus kokkulepitud ajal, kuid mitte varem kui isiku 55-aastaseks saamisel. Võrreldes II sambaga on inimene III sambas seega vabam oma pensioni saamise ea määramisel. Väljamaksetele tekib õigus ka siis, kui inimene jääb püsivalt ja täielikult töövõimetuks. Sissemaksed võib tulumaksuga maksustatavast tulust maha arvata kuni 15% ulatuses aasta omatulust, väljamaksed maksustatakse tulumaksu soodusmääraga, milleks on 10%
hakkab investeeringust oodatav rahavoog kasvama keskmiselt 3% aastas kuni igavesti. Hinnates investeeringu riskitaset, jõuate järeldusele, et antud investeeringu nõutavaks tulunormiks võiks olla 11% aastas. Palun anda hinnang, milline on maksimaalne rahasumma, mida te oleksite nõus investeerima taolise oodatava rahavoojada eest käesoleval ajahetkel? Finantskaasus 18 (raha ajaväärtus) 26-aastane Marek, kelle brutopalk on 2000 eurot kuus, otsustab liituda pensionifondiga. Eeldame, et inflatsioon võrdub palgakasvuga, pensionifondi tulusus on 6% aastas ning intressiarvutus toimub igakuuselt. Palun hinnata: 1) kui suur rahasumma on Marekil kogunenud fondi pensionile mineku hetkeks (s.o, 63 aaastaselt) eeldusel, et pensionifondi laekub 5% Mareki brutopalgast? 2) kui palju hakkab Marek saama ühes kuus pensioni juhul, kui Marek otsustab, et olles 63 aastane, teeb ta võrdse annuiteediga pensionikindlustuslepingu 15-aasta peale
annaabi.ee 
