elada? Arvukas hulk inimesi arvavad, et sellel polegi mõtet, kuid leidub ka suurel hulgal teisitimõtlejaid. Mina olen nende seas. Heaoluriik ei saa toimida, kui inimesed loodavad juba noores eas riigi abirahadest elada. Esiteks on kehtestatud enamikus neis riikides pensionisamba süsteem, kuhu töövõimeline inimene kogub pensionieaks omale elatusraha. Kui noorena tööl ei käi, ei saa sinna teenida ka boonust,mida tulevikus kasutada. Sellisel juhul ei saa riik aga ka teistele pensioniealistele oma väljateenitud tasu maksta, kuna maksumaksjatelt pole selleks kogunenud piisavalt suurt summat ja seega peab pensioniiga tõstma. Samas ei luba ka enamiku inimeste uhkus endale abirahadest elamist. Konkurents, kadedus ja kaaslaste ees hooplemine on iseloomujooned, mis aitavad inimestel areneda ning keskenduda oma sihtmärgi saavutamisele. Mitte keegi ei talu mõtet, et on kehvem, kui mõni teine. See paneb aga pingutama ning paremat tööd otsima ja karjääriredelil ülespoole pürgima.
olukorrast. Ka hetkel ei ole arstiabi riigis ühtlane, sageli sõltub see isiku elukohast või sissetulekust. Muidugi juhul, kui riigi eelarves suudetakse eraldada 50 miljonit eurot haigekassa tervisehoiukulude suurendamiseks, saaks sellega edendada näiteks hambaravi osutamist. Eestis on täisealistele peaaegu täielikult patsiendivastususe põhimõttel ülesehitatud hambaravi. Ravi kompenseeritakse alla 19- aastastele täielikult ning osaliselt pensioniealistele. Siiski on hammaste seisund oluline tervise aspekt. Spetsialistid on juba täheldanud inimeste hammaste üldise seisundi halvenemist, kuna õigeaegne ravi jääb rahapuudusel sageli saamata. Oma isiklikul näitel saan väita, et tudengina on kalleid hambaravikulusid väga raske tasuda. Leian, et sellisel juhul oleks riiklikest vahenditest kantud investeering igati põhjendatud. Kokkuvõtlikult võin öelda, et kuna tööealise elanikkonna arvu vähenemine on näha ja Eesti
3) Kindlustusosak, mis sõltub sellest, kui palju on makstud alates 1999.aastast sotsiaalmaksu. (keskmine 2016.aasta pension on 383,0€) ● Tööpanusest sõltuv vanaduspensionit on õigus saada isikul, kes on jõudnud pensioniikka ja kellel on vähemalt 15 a Eestis omandatud pensionistaaži. Rahvapension - Eesti alasele elanikule, tähtajalise elamisloa alusel Eestis elavale välismaalasele. - Neile pensioniealistele inimestele, kel ei ole vanaduspensioni saamisekspiisavat (15a) tööstaaži. II Sammas - Töötav inimene peab maksma 2% brutopalgast. - Riik maksab 4% sotsiaalmaksu arvelt. PERETOETUSED Millal makstakse lapsetoetust? Kui suur on lapsetoetus? Vastus: Kui peres on laps, kes on kuni 16 aastat vana või kuni 19 aastat ja õpib edasi. Toetuse suurus on 1. ja 2. laps 50€ ja alates 3- st 100€ kuus Kui suur on riiklik sünnitoetus?
oluliselt kogu fondi tootlust. Investor ei peaks niivõrd jälgima üksikuid investeeringuid, kuivõrd koguportfelli ehk kõikide investeeringute tootlust ja riskisust kogumis. Pensionifondide võrdlustabel 10 Kasutatud kirjandus http://www.pensionikeskus.ee/?id=641 http://www.riigikogu.ee http://www.ensib.ee/too-ja-pensioniealistele http://minuraha.ee/?id=13430 http://minuraha.ee/?id=10772 http://minuraha.ee/11621 http://www.ensib.ee/vanaduspension-2/ http://www.riigiteataja.ee/akt/13053512 Http://www.swedbank.ee http://www.seb.ee http://www.lhv.ee http://www.sampopank.ee http://www.nordea.ee http://www.sm.ee/sinule/eakale/sotsiaalkindlustus/pension.html http://www.ergo.ee 11
Töövõimetuspension -- nende kuni vanaduspensioniikka jõudnud isikute pension, kes on vähemalt 16-aastased ja kes on tunnistatud püsivalt töövõimetuks (töövõime kaotus 40100%). Töövõimetuspensioni saamiseks peab isikul samuti olema täitunud määratud pensionistaaz. Staazinõue puudub juhul, kui püsiva töövõimetuse põhjuseks on tööõnnetus või kutsehaigus. Kuni 2000. aastani kehtis invaliidsuspension, mida maksti ka pensioniealistele. Töövõimetuspensioni makstakse kuni pensionieani. Lapsed, kes enne said lapsinvaliidi pensioni, saavad nüüd puudega lapse toetust. Toitjakaotuspension -- toitjakaotuspensioni saab toitja surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliige, sealhulgas alla 24-aastane õpilane või üliõpilane. Lapse, vanema või lese õigus toitjakaotuspensionile ei sõltu sellest, kas ta oli toitja ülalpidamisel või mitte. Keskmine toitjakaotuspension oli 2000. aastal 835 krooni kuus, 2002
Võib suunata saadud kasumi majandusse, suurendada sõjalisi kulutusi, ehitada riiklikke transpordi- ja sidekanaleid. Heaoluriigis umbes 40-50% avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi põhimudelid: - õpik lk.54-56 Ideoloogia sotsiaaldemokraatia konservatism liberalism Aluspõhimõte universalism, st. kõigile sõltuvalt ainult vaestele ja tööpanusest pensioniealistele Näide Rootsi, Norra, Taani, Saksamaa, Belgia USA, Jaapan Suurbritannia o konseravtiiv-korporatiivne - see ongi Bismarcki loodud saksa variant, mis on orienteeritud palgatöötajaile ja soosib just kõrge kvalifikatsiooni ja pika staaziga töötajaid. Konservatism - riiklik toetus on mõeldud palgatöölistele, mitte ülalpeetavatele. Kõrgemapalgalised töötajad saavad sotsiaalfondist suuremaid valjamakseid (Saksamaa, Belgia)
annaabi.ee 
