15. Gilditoas võivad raha eest juua ainult meie gildi vennad. 16. Keegi gildi vendadest ei tohi gildituppa ehk eeskotta ilmuda mõõgaga või seda lasta oma sulasel järele tuua; trahvi selle eest ½ veeringut. Teeb seda külaline, peab tema peremees ( kutsuja ) selle eest samuti maksma ½ veeringut. 17. Gilditoas on iga joomingu ajal viskemäng keelatud. Kes seda mängivad, maksavad trahvi kolm marka, ega jäeta sellest pennigi maha. 18. Joob keegi gildivend kauemini, kui see lubatud ja sünnivad sellest gilditoas korratused, siis maksab ta trahvi ühe lesika mett. Sellest ei jäeta pennigi maha. 19. Kui laud kaetud, ei tohi sinna keegi oma karikat panna, trahv üks öör pennides. 20. Keegi ei tohi istekohta enese kätte kiskuda nende keskel, kes meie juures joovad; trahv pool veeringut. 21. Valab keegi ( õlut ) nii palju maha, et ta seda ühe jalaga katta
Goriot suutis end seal aga nii üles töötada, et ta teenis kena varanduse ja temast peeti lugu. See kõik aga muutus kohe, kui ta tütred ja nende abikaasad hakkasid isa häbenema, kuna too oli nuudlivabrikant. Goriot´i tütred tahtsid alati olla rikkad, lugupeetud daamid, kes ei virele vaesuses. Oma täies hiilguses nad elasidki, kuna nende isa oli nii armastav ja hoolitsev, kuid samas rumal ja andis neile koguaeg raha, mille tagajärjel ta ise vaesus. Lõpuks polnud Goriot´il enam pennigi hingetaga, kuid ta tütred ei saanud sellest aru ja nõudsid juurde. Tüdrukud süüdistasid kõiges alati oma isa, et too oli pannud ta sellistele meestele ja et neil raha piisavalt polnud. Isegi oma surivoodil pidi isa oma viimased väärisesemed ära müüma, et üks tütardest saaks oma ballikleidi eest maksta. Ta ei ole ilusam kui köök, haiseb samuti ja peab käsi määrima, kui tahad hästi süüa, osake end
Nende õnn on tema õnn, arvas ta. Peagi oli ta sunnitud kolima teisele korrusele pansionaadis, sest ta ei suutnud maksta nii kõrget kuumaksu. Tema tütred sellest aga ei hoolinud ning palusid veel raha. Goriot tõi uusi eneseohverdusi, et anda raha oma tütardele. Aastatega oli ta kaotanud kogu oma vara ning oli sunnitud kolima kolmandale korrusele, kus valitses vaesus. Goriot oli olnud tütardele vaid rahamasinaks, mitte armastavaks ja jumaldavaks isaks. Kui isal ei olnud enam pennigi hinge taga, lõpetasid tütred temaga suhtlemise. Ka oma isa matustele nad ei tulnud, saates vaid oma vapiga tõllad. See kurb lugu paneb mõtlema tänapäeva peale. Kas ei ole ka praegu nii, et paljudele on vanemad vaid rahaallikaks? See on kurb reaalsus, mis valitses 19. sajandi Pariisis ja valitseb ka tänaüäeval. Seega võib öelda, et kuigi paljudele on vanemad rahamasinaks, on vanemlik armastus piiritu, täpselt nagu Balzaci romaanis " Isa Goriot ".
tänapäevalgi olemas, kohati isegi hullemad. Inimesed, kes on vaesed, elavad üpris halvas seisukorras olevas majas(antud raamatus siis saunas), söövad kõige kehvemaid asju, neil pole hingetaga peaaegu, et kopikatki võivad siiski olla südames kõige toredamad, vastutulelikumad, siiramad ning abivalmis inimesed. Täpselt nagu seda oli Jaan. Ta oli mees kes elas saunas, pidi toitma oma õdesid-vendi ja haiget ema sedasi, et tal ei olnud mitte pennigi raha ja peavari taheti ka ära võtta kuid siiski suutis ta säilitada oma väärikuse ning eneseuhukuse, ta ei võtnud kunagi kellegilt toitu ega midagi vastu, ta ei varastanud, isegi ei olnud nõus varjama varastatud asju enda kodus. Kuid paraku libastus ka tema, ta sattus halba seltskonda, kus teda ärgitati varastama või musta äri ajama. Paraku võttis ta kõik mustad tööpakkumised vastu alkoholijoobes olles, hommikul seda ise väga kahetsedes. Kuid ka temal
Kuid siiski ei tulnud nad tihti omadega rahaliselt välja ning pidid abi isalt otsima. Nad käisid isalt pidevalt raha küsimas kuna teadsid, et Goriot armastab neid liiga palju, et neile midagi keelata. Kogu Gorioti varandus, mille ta oli teeninud kui ta töötas nuudlikaupmehena läks tema tütartele ning mees ise suri täielikus vaesuses. Raamatust võis lugeda ,, Usaldust! Kui vanamees sureks meelemärkusele tulemata, ei annaks ta tütred mulle pennigi ja kõik ta kiltsud-kaltsud ei maksaks kümmet frankigi. Täna hommikul viis ta ära oma viimased hõbenõud, ei tea, mispärast. Ta oli rõivastunud noormehena. Jumal andku mulle andeks, ma usun, ta oli värvinud isegi oma põski, ta näis mulle nooremana." See näitab kuidas raha muudab inimesi ja kuigi raha pole elus kõige tähtsamal kohal on paljud inimesed selle unustanud. Isa Gorioti tütred unustades just selle fakti ja tekkitasid isale suure südamevalu ning lõpuks olid ka
'' ''Jah ,märkasin küll,'' ütles Claus,''Vabandust, et ma sulle ei helistanud ,aga mehel oli mask peas. Oot,oot,aga äkki see ongi tegemist identeedivargusega?'' Keldrist leitud mees hakkas toibuma ja rääkis mis juhtunud oli. Tema oligi Andrus Klarkson,miljonite pärija. Teine mees ehk tapetu oli Kerdi ustav teener Mark Jakob Kuusk.''Kui Mark kuulis, '' rääkis Andrus ,'' et mina olen miljonite pärijaja tema ,kes on Kerdi juures mitmekümneid aastaid tööl olnud , ei saa mitte pennigi,üritas ta minust lahti saada ja ennast minuks maskeerida.'' ''Aga siiski ,kes siis Marki mõrvas?'' küsisid vennad koos. ''Seda ei oska mina küll nüüd öelda ,'' ütles Andrus,''Ma olen seal keldris terve tänase päeva olnud ,mis tuletab mulle meelde ,kas teil süüa on?'' Kui Andrus oli söönud ,küsisid mehed ,et kas oli see teenija,kellelt Heinrich sedeli sai. Andrus ütles ,et see oli tema kihlatu Maria Tuul. Nüüdläksid kolm meest Mariat külastama,et Andruse leidmisest teatada
tema matuste eest olid ametnikud ja Scrooge. Ühel jõululaupäeval istus Scrooge oma kontoris arveraamatute taga, kui uksest astus sisse tema õepoeg, kes soovis Scrooge'le rõõmsaid jõulupühi ja kutsus Scrooge oma juurde lõunale, kuid Scrooge ei uskunud ei imedesse, ega jõuludesse ning saatis oma õepoja minema. Samal ajal astusid sisse kaks uut külastjad, kes kogusid vaeste jaoks annetusi. Kuid kuna Scrooge oli väga ahne, ei andnud ta enda poolt pennigi. Ning härrased, nähes, et on mõtetu edasi vestelda, tegid minekut. Kui tööpäev lõppes, läks Scrooge trahterisse, kus ta sõi oma lõunasööki, luges ajalehti ning oma pangaraamatut ning tõttas peale seda koju. Ta elas korteris, mis oli varem kuulunud tema surnud äripartnerile. Hakates oma ust lahti tegema, märkas Scrooge, et koputi asemel on Marley nägu, kuid hetke pärast muutus nägu uuesti koputiks. Sisse
ostetud kingad hõõruvad jalad katki; mul on nii palju tööd ega jää aega lapsega tegelda, ostan talle midagi, mida ta ammu on tahtnud. Ostusõltuvusel on sarnaseid jooni alkoholismi või mängurlusega. Uued esemed toovad hetkeks rahulolutunde, pohmell ja kassiahastus saabuvad hiljem. Kui kodus hakatakse ostukotte uurima, asendub rõõm asjadest peagi häbitundega. Õige hulluks on asi läinud siis, kui järgmisel ostureisil selgub, et pangakaardil pole enam pennigi ja krediidi tagasimaksmiseks peab raha laenama. Ostuhullus tabab rohkem suurema sissetulekuga inimesi, kes üritavad tööväsimuse ja keerduläinud koduste suhete tõttu tekkinud masendusest lahti saada poeriiulite vahel. Laste lahkumine kodunt, lahutus või ka pensionilejäämine panevad proovile kogu vaimu- ja tundeelu ja nii võib märkamatult ületada normaalse ostuvajaduse ja jõuda ostuhulluseni. Sotsioloogid väidavad, et ostuhullus kuulub minapildi loomisse, sellel teel on eriti
palju tööd ega jää aega lapsega tegelda, ostan talle midagi, mida ta ammu on tahtnud. Ostusõltuvusel on sarnaseid jooni alkoholismi või mängurlusega. Uued esemed toovad hetkeks rahulolutunde, pohmell ja kassiahastus saabuvad hiljem. Kui kodus hakatakse ostukotte uurima, asendub rõõm asjadest peagi häbitundega. Õige hulluks on asi läinud siis, kui järgmisel ostureisil selgub, et pangakaardil pole enam pennigi ja krediidi tagasimaksmiseks peab raha laenama. Ostuhullus tabab rohkem suurema sissetulekuga inimesi, kes üritavad tööväsimuse ja keerduläinud koduste suhete tõttu tekkinud masendusest lahti saada poeriiulite vahel. Laste lahkumine kodunt, lahutus või ka pensionilejäämine panevad proovile kogu vaimu- ja tundeelu ja nii võib märkamatult ületada normaalse ostuvajaduse ja jõuda ostuhulluseni. Sotsioloogid väidavad, et ostuhullus kuulub minapildi loomisse, sellel teel on eriti kerge
jaoks peagi liiga tugevaks. Aga see sai öeldud muuseas. Nüüd pöördugem tagasi käimasoleva arutluse juurde. 43.Aakrisuuruselmaalapilmeie juures, mis kannab kakskümmend vakka nisu, ja sama suurel maalapil Ameerikas, mis kannaks põlluharimise tulemusel sama palju, on kahtlemata ühesugune loomulik või seesmine väärtus, kuid kasu, mida inimkond saab aastas esimeselt maalapilt, on väärt 5 naela, samas kui on võimalik, et teiselt saadav kasu pole väärt pennigi või vähemalt, ma võin veendunult öelda, see pole väärt tuhandikkugi esimeselt maalapilt saadud tulust (mis kehtib juhul, kui kogu kasumit, mida indiaanlane saab Ameerikas, hinnatakse jamüüakse Inglismaal). Seega on töö see, mis annab maale suurima osa väärtusest, ilma milleta pole maa peaaegu mitte midagi väärt -- just tööle võlgneme suurima osa maa kasulikest saadustest, sest nii palju, kui kõik sellelt aakrisuuruselt nisupõllult toodetud õled, kliid
Siiski näis ta mõningatest märkidest ühe ukse ära tundvat ja' lähenes sellele. «Ja nüüd, mu härra,» lausus ta, «mul on siin asjaajamist. Tuhat tänu austava saatmise eest, mis mind kõikide hädaohtude eest kaitses, millesse üksi oleksin võinud sattuda. On saabunud hetk, et te täidaksite oma; lubaduse: mina olen nüüd kohal.» «Kas tagasi tulles ei ole teil enam midagi karta?» «Ainult vargaid.» «Kas see on siis nii tühine asi?» «Mis oleks neil minult võtta? Mul ei ole pennigi kaasas.» «Te unustate tolle ilusa brodeeritud ja vapiga kaunistatud taskurätiku.» «Missuguse?» «Selle, mille teie jalge eest leidsin ja teile taskusse tagasi pistsin.» «Vaikige, vaikige, õnnetu!» hüüdis noor naine. «Kas tahate mind hukatusse saata?» «Näete nüüd, te pole veel kaugeltki väljaspool hädaohtu, sest üksainus sõna paneb teid värisema ja te tunnis- 127 tate ka ise, et kui keegi seda sõna juhtuks kuulma, siis olete kadunud. Oo, proua!»
annaabi.ee 
