Bituumen lastakse jahtuda samale temperatuurile, mis vesi. Vee temperatuuri hakatakse tõstma 5 0C/minutis. Bituumen hakkab pehmenema ja koos kuuliga rõngast läbi vajuma. Bituumeni pehmumistäpiks on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni tilk puudutab seadme alumist plaati. Vastus: Katse tulemusel saadud pehmumistäpiks on 73,9° C 2. Penetratsiooni määramine Sulabituumen valatakse standardsesse anumasse. Bituumen jahutatakse +25 0C juurde ja seejärel asetatakse anum penetromeetri nõela alla. Nõela ots asetatakse täpselt vastu bituumeni pinda. Registreeritakse skaala näit. Nõela lastakse bituumenisse vajuda 5 sekundit. Tehakse uus skaala lugem. Nõela vajumine on kahe lugemi vahe. Skaala ühikuks on 1/10 mm. Nõela vajumist kontrollitakse kolmes erinevas kohas. Lõplikuks vajumiks kolme keskmine tulemus. Nõela vajumine määrab ära bituumeni margi. Enamlevinud margid B 20/40 40/60 60/90 90/120 120/160 160/200 - ....... nr-d
talla all ei ole kogu ulatuses survepinge, tuleb surutud osa pikkus L s ja max äärepinge seosega: Ls = 3(L/2 - M/V) ja max = 2V/LsB, kus L ja Ls on talla mõõde momendi mõjumise suunas. "Lubatud surve" meetodit võib kasutada vaid lihtsate ehitiste (1. geotehniline kategooria) puhul. Samuti võib lihtsate ehitiste puhul kasutada standardse staatilise penetreerimisse andmeid: liivapinnastel võib võtta R = qc/17 ja savikatel moreenpinnastel R = qc/13, kus qc on penetromeetri otsaku keskmine takistus eeldatava rajamissügavuse juures. 4.3. MADALVUNDAMENTIDE PROJEKTEERIMINE KASUTUSPIIRSEISUNDI JÄRGI. Kasutuspiireisundi arvutusega (vajumi arvutusega) kontrollitakse kandepiirseisundi nõuete täitmist. Projekteerimisel kasutuspiirseisundi järgi peab arvestama nii vundamendi vajumit kui ka tema üksikute osade vajumite erinevust ning võrdlema neid piirväärtustega (piirväärtused punktis 4.4)
teine riiul). Bituumeni peale asetatakse metall kuul ja need koos klaaspurgis olevasse +5Cni jahutatud vette. Vett hakatakse soojendama, bituumen pehmeneb ja kuul koos bituumeniga vajub rõngast läbi. Bituumeni pehmustäpp on vee temperatuur sel hetkel kui bituumeni tilk puudutab alumist riiulit.( Vaata raamatust pilti ) Penetratsioon määramine toimub +25c juures. Standardses anumas asuv bituumen asetatakse penetromeetri nõela alla ja jälgitakse, kui sügavale nõel 5 sek. jooksul vajub. Nõela vajumist mõõdetakse 1/10mm-tes. Duktiilsuse toimub proovikehade venitamise teel kuni katkemiseni, +25C vees. Venivust väljendatakse % -des või mm, cm. Leektäpi määramiseks asetatakse bituumen kuumakindlasse tiiglisse ja hakatakse tema t tõstma. Iga 2 kraadi järel antakse bituumeni pealispinnale säde. Leektäpiks loetakse madalaimat t, mille juures bituumeni aurud lühiajaliselt plahvatavad.
· Murdumistäpi määramine. Painduv plekist plaat 0,5mm paks kaetakse bituumenikihiga ja painutatakse seda seadmes, mis on paigutatud kliimakambrisse kindla temperatuuri juurde. See temperatuur, mille juures bituumenikiht murdub, määrab bituumeni ilmastikukindluse. Murdumistäpp on madalaim temperatuur, mille juures bituumeni kiht praguneb. · Penetratsiooni määramine toimu harilikult +25ºC juures. Standardses anumas asuv bituumen asetatakse penetromeetri nõela alla ja jälgitakse kui sügavale vajub nõel 5 sek jooksul. Nõela vajumist mõõdetakse 1/10mm- tes. 50. Plastmasside koostis, omadused (eelised, puudused, keemiline püsivus, tugevus)- · Plastmasside koostisse võivad kuuluda polümeer (vaik), täiteaine, värvaine, plastifikaator, stabilisaator jne. Koostise järgi jagatakse plastmassid liht- ja liitplastmassideks. Lihtplastmass koosneb peamiselt polümeerist ja täiteainet ei sisalda
Tabelite väärtustes on kandevõime enamasti alla hinnatud keskmiselt 65%. Seepärast võib tabeli väärtusi kasutada vaid vaia kandevõime ja vajaliku pikkuse esialgseks määramiseks. Savipinnase voolavusarvu ja plastsusarvu puhul on eeldatud Vassiljevi koonusega määratud voolavuspiiri. Kandevõime arvutusväärtus leitakse seosega · Kandevõime määramine surupenetreerimise andmete alusel. Vaia kandevõime määratakse vaia otsa ja külje vastupanu valemiga: qb ja qsi määratakse penetromeetri otsatakistuse qc ja meetodist olenevalt ka penetromeetriga mõõdetud külje vastupanu alusel. Roomelävi - on lineaarne sirgjooneline sõltuvus vajumi ja koormuse vahel. Kui vaiale mõjuvad koormused on suuremad, kui roomepiir, siis hoonete deformatsioonid on tunduvalt suuremad ja pikaajalisemad. Otsakandevõime. - Vaia kandevõime määrab selle otsa kandevõime ja külghõõre. Eeldame, et vaia arvutuslik kandevõime Rac on teada
tootmisel. Polümeerbituumen talub teistest bituumenitest paremini kõrgeid temperatuure. Päikese mõjul ei muutu see katusel vedelaks. Ka vanusekestvus on hea. Puuduseks on aga väike elastsus. 166 12.3. Bituumenite katsetamine Bituumenite katsetamisel kasutatakse järgmisi meetodeid: pehmustäpi määramine (mis temperatuuril hakkab venima), penetratsiooni määramine penetromeetri abil (näitab sissevajumise sügavust), duktiilsuse määramine (näitab venivust), leektäpi määramine (näitab, mis temperatuuril plahvatab bituumeni aur kokkupuutel sädemega), viskoossuse määramine, murdumistäpi määramine (millisel miinuskraadil paindumisel murdub). Kolme bituumeni liigi võrdlus: Omadused Naftabituumen Kummibituumen Polümeer- (B) (SBS) bituumen (APP)
annaabi.ee 
