· suluseisu korral - mängija ei ole suluseisus, kui ta asub hetkel, mil tema võistkonna liige lööb palli, oma väljakupoolel. 5 Karistusala Ristkülikukujuline ala värava ees, mille mõõtmed on koos joonte laiusega 40,3 x 16,5 m (44 x 18 jardi). Karistusala otsarve on järgmine: · Tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest; · Tähistab väljaku seda osa, kus kaitsva võistkonna väravavahil on lubatud palli käega puutuda; · Tähistab ala, millesse sattudes tuleb pall mängu lüüa väravaesise lahtilöögiga või vabalöögiga, mille õigus antakse kaitsvale poolele oma karistusalas; · tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise
lahtilöögini; · suluseisu korral - mängija ei ole suluseisus, kui ta asub hetkel, mil tema võistkonna liige lööb palli, oma väljakupoolel. Karistusala Ristkülikukujuline ala värava ees, mille mõõtmed on koos joonte laiusega 40,3 x 16,5 m (44 x 18 jardi). Karistusala otsarve on järgmine: · Tähistada väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise kümnest kaitsemängija poolt toime pandud penaltiga karistatava rikkumise eest; · Tähistab väljaku seda osa, kus kaitsva võistkonna väravavahil on lubatud palli käega puutuda; · Tähistab ala, millesse sattudes tuleb pall mängu lüüa väravaesise lahtilöögiga või vabalöögiga, mille õigus antakse kaitsvale poolele oma karistusalas; · Tähistab väljaku seda osa, kus lüüakse penalti, mis määratakse ükskõik millise
ebaausa mängu eest ilma kaebust ootamata. Ilmselt läks alles nüüd kohtunikul ka vilet vaja. Alles hooajal 1891/92 anti vahekohtunikule tänapäevased õigused ja ta lubati platsile. Väljaku ääres silganud meestele jäi sellest ajast peale piiri- ehk abikohtuniku roll. oleks üle väljaku jooksvat joont, mis lahutaks väljaku kaheks pooleks; ühejardise raadiusega poolringe lipunurkades ja kuuejardise raadiusega ringe iga väravaposti ümber. Seoses 1891. aastal kehtestatud penaltiga oli väljakule vaja märkida veel 2 joont - 12 ja 18 jardi kaugusele väravajoontest. (Algselt määrati penalti määruste rikkumise eest, mis pandi toime 12 jardi kaugusel väravajoonest. Lüüa võis mistahes kohalt 12 jardi joonelt. Teised mängijad pidid seisma 6 jardi kaugusel.)
10 jardi kaugusel, tingis selle, et keskpunkti ümber tõmmati 10 jardi raadiusega ring. Võib oletada, et väljaku neli piirjoont märgiti maha värviga. 1887. aastal andis F.A. komitee välja juhised kohtunikele ja vahekohtunikele. Neis märgiti, et vaja oleks üle väljaku jooksvat joont, mis lahutaks väljaku kaheks pooleks; ühejardise raadiusega poolringe lipunurkades ja kuuejardise raadiusega ringe iga väravaposti ümber. Seoses 1891. aastal kehtestatud penaltiga oli väljakule vaja märkida veel 2 joont - 12 ja 18 jardi kaugusele väravajoontest. (Algselt määrati penalti määruste rikkumise eest, mis pandi toime 12 jardi kaugusel väravajoonest. Lüüa võis mistahes kohalt 12 jardi joonelt. Teised mängijad pidid seisma 6 jardi kaugusel.) Asjade selline korraldus kestis aastani 1902, mil viidi sisse tänapäevalgi tuntud märgistus. Penalti
uruguailane Juan Carlos Cerian tuli mõttele mängida jalgpalli saalis. Esimesed saalijalgpalli reeglid avaldati 1933 aasta septembris. Reeglid võeti üle erinevatelt spordialadelt, nagu näiteks jalgpallist (palli võib puutuda iga kehaosaga välja arvatud käed) ja korvpallist (mängijate arv 5).Saalijalgpalli reeglid erinevad ka tavajalgpalli reeglitest, mis teevad sellest ka täiesti teise spordiala. Põhilised erinevused on: tiim võib teha 6 viga ja iga järgnev viga võrdub penaltiga; väravavahil on aega 4 sekundit, et panna pall mängu ja ta võib palli puutuda ainult kui seda on vahetult enne vastane; suluseisud puuduvad; vahetusi on piiramatu arv ja iga tiim võib ühel poolajal võtta 1 timeouti (13). Saalijalgpalli maailmameistrivõistlusi on korraldatud 8 korral sellest 5 korral on võitnud Brasiilia, 2 Hispaania ja 1 korral Argentiina (14). Saalijalgpalli mängitakse kõige rohkem Hispaanias, mis on huvitav, sest Hispaania on
annaabi.ee 
