domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks, kui 5. sajandil. Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus Kesk- Kreekasse tunginud Sparta väe. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lüüasaamine Leuktra juures tõi kaasa Sparta liitlaste lahkulöömise ja Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid Epameinondase juhtimisel kahel korral Peloponnesosse, rüüstasid Lakoonikat, vabastasid Messenia Sparta võimu alt ja kujundasid Peloponnesoses ulatusliku Sparta-vastase liidu. Samal ajal alistasid teebalased Kesk-Kreekas ümbruskonna kindlalt ja karmilt oma võimule. 362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba ülemvõimu. Tulemuseks oli Mantineia lahing, kus teebalaste ja nende liitlaste vastu võitles Sparta poolel ka vahepeal Teebaga tülli läinud Ateenla. Teebalased saavutasid raske võidu, kuid Epameinondas langes. Teebalaste katsed
Ateenlaste domineerimine liitlaste üle jäi nõrgemaks kui 5. sajandil. Teeba hegemoonia 371 362 371 purustasid teebalased Epameinondase juhtimisel Leuktra lahingus Kesk-Kreekasse tunginud Sparta väe. Sparta kuningas Kleombrotos langes. Lüüasaamine Leuktra juures tõi kaasa Sparta liitlaste lahkulöömise ja seega Peloponnesose liidu lagunemise. Teebalased tungisid Epameinondase juhtimisel Peloponnesosse, rüüstasid Lakoonikat, vabastasid Messenia Sparta võimu alt ja kujundasid Peloponnesoses ulatusliku Sparta-vastase liidu. Teebalased naabruskonna Kesk-Kreekas kindlalt oma võimule. 362 tungis Epameinondas teebalastega taas Peloponnesosse, taastamaks vahepeal lagunema hakanud liitu ja kindlustamaks Teeba ülemvõimu. Mantineia lahingus teebalaste (ja liitlaste) ning Sparta (ja liitlaste, nende seas ka Teebaga tülli läinud Ateena) saavutasid teebalased raske võidu, kuid Epameinondas langes. Teebalaste katsed Peloponnesoses domineerida lõppesid.
Euthydikose kingitud naisfiguur akropolilt meenutab üldlaadilt veel eelmise ajastu naistüüpe, ent näol pole enam puist naeratust. Nägu on tõsine, rahulik ja kindel. Veel küpsem vankrisse astuva noormehe kujus Ateenas ja ateenlaste varakambri metoopidel Delfis. Need kujutavad Theseuse ja Heraklese võitlusi. Tekkinud V saj alguses, arvatavasti pärast Maratoni lahingut. Samast ajast ka kahe samba baasi reljeefid Ateenas. Peloponnesoses teistsugune arengusuund kui Joonias ja Atikas: Marmori asemel eeslitatakse pronksi. Joonia-Atika meistrite huvi rõivastatud naisfiguuril. Peloponnesose meistrid keskendusid atleetliku alasti meesfiguuri kujutamisele. VI ja V saj vahetusel tähtsamad keskused Sikyon, Argos ja Aigina. Kirjanduslike allikate põhjal tuntakse mitmeid meistreid:
Tyrtaios, kelle värsid, mida spartalased hiljemgi au sees pidasid, on ühtlasi esimesed, kus kujutatud võitlust hopliidifaalanksina. Me ei tea, milline oli messeenlaste staatus enne ülestõusu, kuid selle mahasurumise järel suruti neist enamus heloodistaatusesse nagu varem Helose elanikudki. Messeenia alistamis järel allus spartalastele kaks maakonda ja nende riik oli suurim Kreekas. See aitas saavutada 6. sajandil hegemoonia Peloponnesoses, kus kujunes peaaegu tervet poolsaart hõlmav linnriikide liit. Toona oli see tuntud kui "Lakedaimonlased ja nende liitlased", tänapäeval aga nimetatakse tavaliselt Peloponnesose liiduks. Liitlased olid siseasjades sõltumatud, kuid allusid välispoliitikas tavaliselt Sparta juhtimisele. Teiste seas kuulus Peloponnesose liitu ka Korintos. Liidust välja jäi ainult Sparta põlisvaenlane Argos. Vallutuste tulemusel moodustasid täieõiguslikud spartalased ehk spartiaadid, kelle
. 2. Tuli tappa Lerna hüdra. See koletis oli end sisse seadnud Lerna allika juurde. Tema mürgihingus hävitas kõik. Et hüdral iga pea asemel kaks uut ei kasvaks, kõrvetas sangar mao kaelatüükaid tulega. Hiljem kasutas Herakles hüdra sappi ja verd surmava noolemürgina. Vägilase võitlust Lerna hüdraga kujutab ilmekalt oma maalil itaallane Antonio del Pollaiolo (1431-1498). 3. Tuli kinni püüda väle Keryneia emahirv. See kuldsarvedega sõraline elas Põhja- Peloponnesoses Keryneia mäel. Loom oli Artemise hirvekarjast plehku pannud ja luusis vabalt ringi. Heraklesel tuli seda välejalgset looma terve aasta jälitada. Oma õlgadel kandis ta ilusa olendi Mükeenesse ja see tagastati (ohverdati) Artemisele. 4. Tuli tappa Stymphalose mädasoos pesitsevad inimsööjad linnud. Neile lindudele ei saanud läheneda noolelennu kaugusele, sest mädasoo neelas igaühe, kes sinna astus. Aga Athena kinkis oma lemmikule kaks pronksist käristit
ja langes võitluses Achilleuse vastu. Kaht Egiptuses Teebas asuvat liivakiviskulptuuri, mis kujutavad istuvat vaaraod Amenhotep III-t (14.s.), nimetati antiikajal Memnoni kolossideks. Üks neist oli maavärina tagajärjel purunenud ning helises päikesetõusu ajal. Arvati, et Memnon tervitab nõnda oma ema, koidujumalannat), Zeusi tempel (Kyzikoses, Väike Aasia loode osas), Pharose saare tuletorn, Asklepiose kuju Epidauroses (Peloponnesoses) ja Pheidiase loodud Athena Parthenos (Ateena Akropoli). Ning muidugi Paabeli torn! Torni hakati ehitama II aastatuhandel, aga lõpliku kuju sai see Nebukadnetsar II valitsemisajal, 6.s. Seitsme maailmaimede paradigmadest kõige levinum on järgmine: 1)Püramiidid, 2) Semiramise rippaiad; 3)Artemise tempel (6. s.); 4) Zeusi kuju (5.s.); 5)Halikarnassose mausoleum (4.s.); 6)Rhodose koloss (3.s.); 7)Farose tuletorn (3.s.).
annaabi.ee 
