HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2 HAMBA HAIGUSED Pelliikula külge kinnituvad hästi mikroobid. Paar tundi peale hammaste pesemist hakkab mikroobe sinna juba kogunema ja kui ei pese hambaid juba 2-3 päeva siis on katukiht väga paks
82 Plastiidide eellane on olnud vabalt elav sinivetikas 83 Plastiidi genoom on umbes 10% sinivetika genoomis suurusest 84 Nukleomorf on jäänuk eukarüootset päritolu plastiidi eellase tuumast 85 Nukleomorf esineb osadel sekundaarsete plastiididega vetikatel 86 Eugleniidid kuuluvad protistide hulka millel on ketasjate kristadega mitokondrid 87 Fototroofsed eugleniidid on pigmentatsioonilt sarnased rohevetikatega, neil on klorofüllid a ja b 88 Eugleniidide rakku katab pelliikula 89 Eugleniidide plastiid, kui see esineb, on tõenäoliselt tekkelt rohevetikas 90 Eugleniidid on fülogeneetiliselt lähedalt seotud kinetoplastiidsetega 91 Ühisesse monofüleetilisse klaadi kuuluvad rohevetikad ja maismaataimed 92 Eugleniidide vibur on kaetud peenikeste karvakestega 93 Eugleniidne liikumine on eugleniididele spetsiifiline ujumise viis, mille käigus rakk vahetab kiiresti ujumise suunda 94 Haptofüüdid on rakuehituslikult enamasti kahe viburiga monaadid
tselluloosist plaatidest; () kitiinkestast; () kondenseerunud limakihist; () sporopolleniinist; () pelliikulast Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Eluvorm, enamasti: (x) monaadid; () kokkoidid; () harunemata niitjad; () hulkraksed; () koloonialised; () amöbioidsed Klorofüll: (x) a; (x) b; () c; () d Levik, enamasti: (x) magevees; () meres; () ookeani keskosades; (x) orgaanikaga reostunud veekogudes; () mullas; () jääl ja lumel Plasmamembraani all olev pelliikula koosneb: () heksagonaalsetest tselluloosist plaatidest; (x) valgulise koostisega helikaalselt paigutunud ribadest; () orgaanilisest ainest soomustest; () ränisoomustest; () amorfsest limakihist Eugleniidne liikumine: (x) raku peristaltiline motoorika mis toimub pelliikula ribade külgsuunalise nihke tagajärjel; () eugleniididele tüüpiline ujumisviis; () substraadile liibudes 7
d) Trichomonas foetus ÕIGE 17. Hobuste kargtaudi (Dourin) põhjustab viburprotist: a) Trypanosoma brucei b) Trypanosoma equiperdum ÕIGE c) Trichomonas vaginalis d) Trichomonas foetus 18. Amööbloomade rakku katab pealt tugev pelliikula a) õige ; b) vale -ÕIGE 19. Kodaamööbid elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees-ÕIGE; c) selgroogsetes loomades parasiitidena . 20. Inimeses parasiteerib amööb a) Arcella gibbosa tekitab haigust ei ole inimeses b) Naegleria fowleri ON INIMESES tekitab haigust amöboidne entsefaliit (ajupõletik) c) Globigerina bulloides tekitab haigust ei ole inimeses d) Entamoeba histolytica ON INIMESES tekitab haigust entamöboos 21. O
d) Trichomonas foetus ÕIGE 17. Hobuste kargtaudi (Dourin) põhjustab viburprotist: a) Trypanosoma brucei b) Trypanosoma equiperdum ÕIGE c) Trichomonas vaginalis d) Trichomonas foetus 18. Amööbloomade rakku katab pealt tugev pelliikula a) õige ; b) vale -ÕIGE 19. Kodaamööbid elavad a) peamiselt meres ; b) peamiselt magevees-ÕIGE; c) selgroogsetes loomades parasiitidena . 20. Inimeses parasiteerib amööb a) Arcella gibbosa tekitab haigust ei ole inimeses b) Naegleria fowleri ON INIMESES tekitab haigust amöboidne entsefaliit (ajupõletik) c) Globigerina bulloides tekitab haigust ei ole inimeses d) Entamoeba histolytica ON INIMESES tekitab haigust entamöboos 21. O
kiht. Selle all mesoglöa rakuväline aine amööbrakkude ja okistega. Ainuõõssete ehitus: Kiireline sümmeetria: pikitelg, kere ja kombitsad (kiired). Kehasein kahekihiline + rakkudeta mesoglöa. Ainus kehaõõs. Epiteelis ka lihaskiududega rakke, näärme- ja närvirakke, kõrverakke, sugurakke. Viburloomade ehitus: iseloomulik viburi (liikumisorgan) olemasolu; püsiv kehakuju, mis on tingitud ektoplasma välisest kihist moodustunud pelliikulast. Mõned viburloomad, kelle pelliikula on väga õhuke, võivad ka oma kehakuju muuta. Olemas üks v mitu tuuma. Käsnade näited: Tavaline pesukäsn (Spongia officinalis), klaaskäsn, sarvkäsnalised jne. 13. Magevee käsnad (Porifera), eriti Eesti faunas: näiteid, nende ehitus ja eluviis Mageveekäsnad: järvekäsn (Euspongilla lacustris), jõekäsn (Ephydatia fluviatilis ); järvekäsn võib esineda nii põõsasja kui ka koorikutaolise vormina; elavad
annaabi.ee 
