(kui sa pole valge täiskasvanud rikas mees, siis sa pole inimene) Voltaire ideaalne valitsemisviis on monarhia, inimesed on jagatud kahte klassi, uskus valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformeerida, inimesed ei ole võrdsed. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu ühiskonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, looduslikud olud ja kliima määrasid seadused soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas julgemad, väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, suurem nõuab monarhiat. Despootiat(hirmuvalitsus) pidas halvimaks valitsemisviisiks. Seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest lahus. Valgustatud absolutism: Põhimõte kuningas on saanud võimu rahvalt, mitte jumalalt, kuningas peab teenima riigi ja rahva heaolu. Preisimaal Friedrich II reformid: * reformid talupoegade olukorra parandamiseks: teokoormistele ülempiiri kehtestamine,
1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi, 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna vajalikkusele. Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud kliima ja olud. Tema meelest pigem mägedes kui tasandikel kohtab vabaduse vaimu; soojas kliimas elavad inimesed on pelglikumad, külmemas aga just julgemad; väikese pindala riik sobib vabariigiks, kuna selle esindajatel on võimalik igal ajal kokku tulla; suurem territoorium vajab monarhiat. Montesquieu pidas despootiat kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Inglismaad eeskujuks võttes toetas Montesquieu võimude lahususe põhimõtetem, kus parlament annaks seadusi, ei viiks aga neid ellu.[1] Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks.
ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna loomusele. Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud olud ja kliima. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas aga julgemad. Väikese pindalaga riik soib vabariigiks, sest selle esindajatel on võimalik igal ajal kokku tulla; suurem territoorium nõuab aga juba monarhiat. Väga suure territooriumiga riike nagu Venemaa, sai Monterquieu arvates valitseda ainult despootia abil. Montesquieu pidas despootiat kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks. Teisi valitsemisviise analüüsides pidas Montesquieu esmatähtsaks, et need ei kasvaks üle despootiaks
dünastia viimane vaarao. Ta valitses umbes 13211293 eKr. Horemheb ei olnud kuningikku päritolu, ta oli pärit Herakleopolisest ja oli Enhatoni ajal vägede ülemjuhataja. Ta võttis naiseks Nofretete õe Mutnodzme ja kuulutas ennast vaaraoks pärast Eje surma. Horemhebi haud asub Kuningate orus. Selle leidis 1908. aastal Theodore Davis. · Sitakärsad (lk 164) Egiptuse sõdurit, kes pole sõda näinud. Armetumad ja pelglikumad kui habiirid. · Jeruusalemm (lk 167) - Jeruusalemm on Iisraeli pealinn ja riigi suurim linn. Linnal on pikk ja rikas ajalugu. Jeruusalemmas asub juutide pühapaik Nutumüür. Jeruusalemma vanalinn ja selle müürid kuuluvad UNESCO maailmapärandi nimistusse. Jeruusalemm on judaismi, kristluse ja islami tähtis kultusekeskus. Palju inimesi üle maailma peab Jeruusalemma kõige pühamaks linnaks maailmas. Kuues raamat: VALEKUNINGA PÄEV
Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas aga julged. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Vabadust tõlgendas Montesquieu õigusena teha kõike, mida seadused lubavad. Just seaduslikkus eristab ühiskonda anarhiast või despootiast. Viimast pidas Montesquieu kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks
annaabi.ee 
