enda ehitatud veskis järveäärses majas. Siin puutus Oskar maast-madalast kokku maa- ja alevikurahvaga, nende kõnekeele kujukuse ja rikkusega, millele andsid hiljem lisa Tartu tagahoovid ja apteegid. Õpinguid alustas Luts Änkküla külakoolis. 1895. aastal astus ta Palamuse kihelkonnakoolis. Lahkumine Palamuselt... 1899. aasta sügisel sai Lutsust 2. klassi õpilane Tartu reaalkoolis. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902. aastal pärast
Sama aasta sügisel sai Oskarist 2.klassi õpilane Tartu Reaalkoolis, kus ta käis aastani 1902. Üheski koolist ei ole tal lõputunnistust raskused matemaatikaga panid kirjaniku selle saamisele käega lööma.Siiski sai ta oma aja kohta suhteliselt korraliku hariduse ning meenutas hea sõnaga oma vene ja saksa keele ning kirjanduse õpetajaid.Mõlemat keelt valdas kirjanik vabalt, lisaks luges ta raamatuid prantsuse, poola ja soome keeles. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi. Teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, "Isamaa Kalendri", "Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A.Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902
aastal, suri vaid kolmeaastasena, noorim vend Theodor (1896-1980) jäädvustas end eesti kultuurilukku aga filmioperaatori ja -lavastajana. Haridustee Oskar Lutsu koolitee algas 1894. aastal Änkküla külakoolis, jätkus Palamuse kihelkonnakoolis 1895-1899 ja Tartu Reaalkoolis 1899-1902. Linnaoludega pikaldaselt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas reaalkoolis kirjanduslikke huvisuundi: teda köitsid ühtviisi seiklusjutud ning Gogoli looming. Lutsu esimesed kokkupuuted kirjasõnaga olid toimunud piiblilugude, ,,Isamaa Kalendri", ,,Valguse" jutunurga ja mõne tõlkelise rahvaraamatu kaudu. Olulist osa noore Lutsu kirjandusliku maitse ja edasise elukäigu suunamisel etendas ülikooli raamatukoguhoidja ajalookanditaat A. Rastorgujev. Tema soovitusel hakkaski Luts valmistuma apteekrikutseks. 1902
toimingutega(Toidu valmistamine). Huvi puudumine asjade vastu. Haiged kaotavad huvi enda ümbruse ja välimuse vastu. Erinevad tegevused, mida nad võisid sooritada suure naudingu ja huviga, on nende väitel nüüd igavad ja mõttetud. Vähenenud kõne. Sageli on haigega raske pidada pikemat vestlust, nad ei soovi astuda vestlusesse ega arutada probleemide üle. Harva alustavad nad ise jutuajamist, jättes endast pelgliku või tõrjuva mulje. Sõnade hulk võib olla varasemast oluliselt väiksem. Ka ravimid võivad kutsuda esile pidurdatust, mis võib viia eksiarvamusel seisundi suhtes. Skisofreenia ravi ja ravimite kõrvaltoimed. Skisofreenia ravi on alati kombinatsioon ravimitest, psühhoteraapiast ja sotsiaalsetest meetmetest. Raviprotsessi kuuluvad järgmised etapid: Psühhoosivastased ravimid Psühhosotsiaalne rehabilitatsioon Haigete ja nende pereliikmete teadlikkuse paranemine
Palamuselt pärinevad Lutsu mitme teose miljöö ja tüübistik, siin on esimeste mälestusteraamatute tagamaad. Nii vanaisa kui vanaema suured jutuvestjad, kahe venna suhted tihedad ja lähedased noorusajal. 1894-1895 õppis Änkküla külakoolis, 1895-1899 Palamuse kihelkonnakoolis, 1899-1902 Tartu Reaalkoolis (linnas tuli käsitöölise pojal kohaneda umbsele kostikohaõhustikule ja klassivahesid toonitavale õppeasutusele, linnaoludega pikalt harjuv, sõnakehv ja pelgliku olekuga poiss ilmutas kirjanduslikke huvisuundi), Tartu Ülikoolis õppis 1911-14 farmaatsiat, kirjandushuvi aga jättis ülikooliõpingud soiku, lemmikkirjanikuks Gogol. Koolipoisipõlves ka esimesed kirjanduslikud katsetused, teateid eriti küll pole. Töötas apteekri abina ja apteekrina mitmel pool. Debüteeris 1907 värsside ja 1908 lühiproosaga, esimene luuletus "Elu". Esimeseks teadaolevaks draamakatsekson 1907
Poisid kastiga tagasi jõudnud, saatis direktor Indreku sinna tuppa, kust alguses oli kostnud kõnelus ja naer. Kaasa andis ta temale mõne saksakeelse sõna ukse vahelt, ilma et ise oleks tuppa astunud, nagu oleks see talle keelatud. Toas laua ääres istus kaks härrat, samad, kellega direktor õhtusöögil oli rääkinud. Üks neist oli masindatud peaga, puhtaks aetud loperguse näoga, rõugearmiline, tugeva pihaga, pelgliku või salaliku pilguga, teine -- kollakate vuntsidega, punaste huultega, mahedate hallide silmadega, üle pea soetud juustega, mis nagu pisut kähardusid. Esimene hallis, teine mustas. Nad asusid teine teisel pool lauda, mis polnud põrmugi viisakam kui vallamaja laud, kus peal Indrek oli kirjutanud. Toas leiduvad toolid olid veel räbalamadki kui vallamaja omad. Ühes seinas asuval lihtsal puuvoodil oli kodukootud villane triibuline vaip peal. Ainuke, mille Indrek leidis