mütoloogias, Tinia etruski mütoloogias ja võib-olla isegi Dyaus Pitar hinduismis). Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Homeros kirjeldab "Iliases", kuidas Achilleus kõnetab Zeusi (16. laul, värsid 231235). Siin mainitakse kõigepealt ka Dodone oraakleid. Õue keskele astudes nüüd valas ohvrit ta, vaatas taevaste poole ja palvetas ning isa Zeus teda kuulis: "Zeus, pelasgide kaitsja ja valdijas kauges Dodonas ikka-talvises, seal, kus su ennustustargad on, Sellid, kes ei eal pese jalgu ja puhkavad maaemal paljal!" [1] Zeusi armukesed ja järglased Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed. Oma armukestele lähenes Zeus väga erineval moel, mõnikord härjana, saatüri või luigena (vaata Leda), vahel sureliku mehena ja kord isegi kuldse vihmana (vaata Danae). Tema naineHera aga veetis
Jumalanna Pallas Athena Pärnu 2014 Jumalanna sünd Pelasgide sõnul sündis jumalanna Athena Liibüas Tritonis järve ääres, kust ta leidsid ja enda hoolde võtsid kolm kitsenahkadesse riietatud Liibüa nümfi. Kreeta kaudu Kreekasse tulnud, elas ta alguses Athenai linnas Boiootias Triotoni jõe ääres. Lapseeas tappis ta kogemata oma mängukaaslase Pallase, kui nad odade ja kilpidega relvastatult mängulahingut lõid. Leina märgiks liitis ta enda nime ette Pallas.
endine kihlatu Phineus kauni pruudi kuuluvuse Perseusele, lahendas kangelane probleemi Medusa pea abil: Phineus ja tema kaaskond muutusid kiviks ja nagu veidi hiljem ka õel Polytektes, kelle pealetükkivuse eest oli Danae põgenenud templisse. Kui Perseus oli oma vaenlastest võitu saanud, andis ta Medusa pea Athenale, kes paigutas selle oma kilbi keskel; nümfide kingitused sai endale Hermes. Seejärel tahtis Perseus külastada oma vanaisa, kuid see põgenes tema eest pelasgide maale. Juhuslikult tuli ka lapselaps sinna, võttis osa viievõistlusest ning tabas kaasavõistlevat Akrisiost surmavalt oma kivikettaga. Perseus oleks võinud hakata valitsema Argoses, kus Akrisios oli olnud kuningas. Ta eelistas aga vahetada oma päranduse Tirynsi ja Mükeene vastu, kus ta valitses kuni oma surmani. Perseuse lugu on tavaline skeem Vana-Kreeka, kuid ka Lähis-Ida ja paljude muude piirkondade kangelase sünnist
Suur- Kreeka), Egeuse mere Vana- Kreeka eelajalugu a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. Periodisatsiooni Ajaloo (kultuuri) järgi: · Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) · Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.)
1. Vana-Kreeka eelajalugu (eelkreeka, varahellase ajajärk) a) Mandri-Kreeka. Elanike etniline kuuluvus ebaselge, neid on nimetatud pelasgideks, kaarialasteks ja lelegiteks. Migratsiooniteooria j. ei olnud praeguse Kreeka territooriumil elavad hõimud indogermaanlased. Teise teooria j. elasid IV-III at. e. Kr. Kreekas kreeklastele lähedased sugulashõimud, kreeklased ise aga paiknesid põhja pool, Illüürias või Makedoonias. Herodotos on kreeklasi nimetanud pelasgide hõimu üheks haruks. Kindlustatud asulad rannikul, mitte ainult põllumajandus- vaid ka käsitöönduskeskused. ~XXII saj. pronksivalu. b) Egeuse kultuur, jaguneb a. Kreeta ajajärk III-II at e. Kr. b. Mükeene ajajärk II at e. Kr. 2. Periodisatsiooni probleemid. Ajaloo (kultuuri) järgi: Egeuse e. kreeta-mükeene ajajärk (III-II at e. Kr.) Homerose ajajärk (XI-IX saj. e. Kr.) Arhailine ajajärk (VIII-VI. saj. e. Kr.)