Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"pekslemise" - 5 õppematerjali

Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi
19
pptx

Südame rütmihäiretega patsiendi õendusabi

 Jõuetusetunne  Tsüanoos  Väiksem koormustaluvus  Suurenenud  Tursed urineerimisvajadus  Teadvusekaotus Südame rütmihäirete avaldumine  Täiskasvanutel on tavalisemateks rütmihäireteks : 1. Ekstrasüstolid: Tõuge, südamelöögi vahelejätmise tunne, eriti tugev südamelöök, valulik südamelöök, südame pekslemise tunne, ebakorrapäene rütm, peapööritus, nõrkus, valu rinnus, hingamisraskused, jõuetus, väsimus ja halb koormustaluvus (Mäkijärvi 2008b). 2. Kodade virvendus: lühiajaline pearinglus, teadvusekaotus, tsüanoos (Maramaa 1993). 3. Tahhükardia: järsud südamepekslemishood, halb enesetunne, nõrkus, pearinglus, valu või pingutustunne südames, jõudluse langus, suurenenud urineerimisvajadus, väsimus, peapööritus, teadvusehäired (Mäkijärvi

Meditsiin → Sisehaigeõendus
27 allalaadimist
Elektroenergeetika alused
14
docx

Elektroenergeetika alused

· Derivatsioonijaamad ­ hoone paisust eemal ning vesi juhitakse turbiinidesse kas torustike, tunnelite või kanalite abil · Loodeteelektrijaamad ­ saab ehitada ookeani rannikule, kus vee tõusu ja mõõna veetase suur. Lahele ehitatakse ette tamm, kuhu tõusu ajal lastakse vesi sisse ning turbiin töötab kahes suunas · Laineteelektrijaamad ­ väikese võimsusega, mis kasutavad ära ookeanilainete pekslemise · Pumpelektrijaamad ehk hüdroakumulatsiooni-jaamad ­ pumbaga viiakse vesi veehoidlasse (nt, siis kui elektri tarbimine on väike), et seda hiljem kasutada 24. Millised on elektrituulikute peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kui suur on Eestis üles seatud tuulikute võimsus? Nimeta Eesti mõni suurem tuulepark Agregaadid: Torn, rootor, kondel Olemasolevad suuremad tuulepargid: Aulepa 39 MW; Viru-Nigula 24 MW, Pakri 18,4 MW,

Elektroonika → Elektroenergeetika alused
261 allalaadimist
Meditsiinilinekontroll spordis
12
doc

Meditsiinilinekontroll spordis

ennetamine parem kui ravi. Ületreeningu mehhanism. Palju teooriaid ületreeningu kohta-kuid ühtset seisukohta ei ole. Peamiseks loetakse sügavaid häireid ketis-hüpotalamus-hüpofüüs-neerupealised. Ületreening tekib siis, kui rikutakse organismi koormustaluvuse seaduspärasusi. Psühholoogilised muutused ületreeningu korral. Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Sümpaatiline NS ja ületreening. Puhkepulss suureneb, kiire väsimus, söögiisu langus, südame pekslemine, sportliku tulemuse langus, unehäired, närvilisus, suurenenud erutuvus, kontsentratsioonihäired, kiire higistamine, treeninghuvi langus. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni

Meditsiin → Spordimeditsiin
37 allalaadimist
Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks
14
doc

Kehalise töövõime hindamine konspekt eksamiks

vastunäidustatud, vitamiinirikas toit, toidulisandid, taastumisprotseduurid vajalikud. Südame löögisageduse diagnostiline väärtus ületreeningu hindamisel Hommikune puhkepulsi tõus 4-5 l/min näitab ebapiisavat puhkust, pulsimõõtmine aitab ennetada ületreeningut, soovitav on pidada treeningpäevikut, ennetamine parem kui ravi. Psühholoogilised muutused ületreeningu korral. Depressiivne seisund, üldine apaatia, ebameeldiv südame pekslemise tunne, kontsentratsioonivõime langus, reaktsioon valgusele ja häälele on muutunud. Ületreeningule viitavad biokeemilised näitajad. Uurea tõus veres, kreatiinkinaasi tõus, noradrenaliini tõus, testosterooni langus, kortisooli tõus, vere rauasisalduse langus, vereplasma glutamiini langus. Ületreeningu ennetamine. Võrdle treeningmahu suurenemist ja sportliku tulemuse arengut, kaalu end igal hommikul peale tualeti külastust ja enne

Sport → Sport/kehaline kasvatus
65 allalaadimist
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

kanüüli. Samal ajal võtab brigaadijuht anamneesi. Patsiendi andmetel tal kardiovaskulaarseid riskitegureid ei esine: teadaolevat kõrgenenud vererõhku ei ole, kõrget kolesterooli ja diabeeti samuti mitte, nikotiini ei tarbi. Viimane arstivisiit oli kaua aega tagasi. Vanemad hukkusid 35- ja 38-aastastena ühel mägimatkal. Pärast mitmekordset järelepärimist tunnistab patsient, et umbes tund aega tagasi tundis ta peale südame pekslemise siiski ka kerget survet rindkeres. Ta ei seostanud seda südame pekslemisega, sest see olevat tal esimest korda tekkinud juba kaks nädalat tagasi ning ta jättis selle enne mainimata, kuna ei tahtnud asjatult kaevelda. Viimaste nädalate jooksul on füüsiline jõudlus vähenenud. 5. korrusele kõndimisel peab patsient tegema mitu pausi, sest õhk saab otsa. (Mõtlete korraks oma trepist ülesminemisel tekkivale

Meditsiin → Esmaabi
362 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun