1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas
Ääretult kahju, et sedasi tehakse. Kõige rohkem paneb see mind muretsema Virtsu inimeste pärast. Paljudel pole autot, et minna Lihulasse sularaha välja võtma ja kui sularaha parasjagu üldse pole, siis ei saa ju ka bussiga. Ning vaesed vanurid, kelle tervis pole enam kiita ja kellel on liikumisega on raskusi!" Lisa 3 Vallavanem: kas Virtsu pangaautomaadi kasutus langes tõesti alla Risti oma? 20. jaanuar 2012 www.DELFI.ee Hanila vallavanem Arno Peksar ütles Delfile, et pangaautomaat, mille Swedbank on otsustanud Virtsu sadamast ära kaotada, on ainuke terves vallas. Peamiselt just seetõttu ei pea Peksar Virtsu pangaautomaadi ärakaotamist sugugi mõistlikuks. "Too terminal pole ainus mitte Virtsus, vaid kogu vallas. Virtsust arvestades on järgmine lähim 25 kilomeetri kaugusel," selgitas vallavanem, miks on Swedbanki otsus talle ja valla elanikele vastumeelt.
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joost...
Talvel on talveunes, kaevudes Kõre elutsükkel koosneb kevadisest ja suvisest aktiivsusperioodist ja sügistalvisest talvitumisajast. Eestis kestab kõre aktiivsusperiood tavaliselt aprilli teisest poolest oktoobrini. Selle aja jooksul rändavad kõred talvitumiskohtadest sigimisveekogudesse, pärast kudemise lõppu siirduvad nad toitumisaladele, mis tavaliselt asuvad sigimisveekogude läheduses. Septembris-oktoobris toimub tagasiränne talvitumiskohtadesse pinnasesse (Peksar, 2015). 2.1 Talvitumine Kõred asuvad talvitumiseks sobivaid kohti otsima septembri lõpus. Kõre kasutab talvitumiseks kiviaedu ja -hunnikuid, mitmesuguseid ehitisi ning keldreid. Samuti võib see liik talveks kaevuda kõrgemasse liivasesse pinnasesse või luitenõlvadesse. Manilaiul talvitub kõre peamiselt keldrites. Liivakarjäärides ning mitmel pool Pärnumaal (Häädemeeste, Rannametsa, Soometsa, ka Manilaid) talvituvad kõred pinnasesse kaevunult. Karjäärides
Aeg: 15 min Mängijate arv: vähemalt 5 Pärast mängu arutletakse õpilastega: 1. Milline on nende meeleolu? 2. Mida nad mängu ajal tegid (kirjeldus)? 3. Kuidas nad suhtusid kaasmängijatesse? 4. Kas nad täitsid mängu reegleid? 5. Mida nad mängust õppisid? 6. Kas läbi mängu saadi ka midagi uut teada? 7. Kas mäng oleks kulgenud teisiti, kui kaotuspunkte poleks arvestatud? 8. Milliseid muudatusi võiks sellesse mängu teha? Kasutatud allikas: Marika Peksar, Torm, 15. november 2009, aadressil: http://www.box.net/shared/u7ykbangzu METSLOOMAD Mängu eesmärk: Teavitada lapsi loomade põhivajadustest Mängust lähemalt: Lapsed jagatakse kahte rühma loomad ja vajadused. Rühmad asetatakse seisma kahe joone taha, seljad vastamisi. Selleks, et loom saaks elada, vajab ta toitu, jooki ja peavarju. Iga loom mõtleb, millest ta hetkel puudust tunneb kas toidu, joogi või peavarju järele
annaabi.ee 
