Vana Eesti Rahvausund Peko Eesti paganausust ehk sellest, mida usuti enne ristiusku on teada suhteliselt vähe informatsiooni. Eestlastel polnud veel välja kujunenud oma kirjakeelt ja rahvausk enne ristiusu jõudmist Eestimaale on meile peamiselt teada läbi rahvaluule. Üks jumalus, keda kummardasid nii eestlased kui soomlased on Peko, kelle kultus oli ja on suure au sees Setumaal. Ka Pekost on meieni säilinud väga vähe informatsiooni, kuid erinevate allikate kaudu saame piisava pildi mõistmaks Peko usu põhiolemust. ,,Setumaa hõlmab Põlvamaast Mikitamäe ja Värska valda, Võrumaast Meremäe valda, osa Misso vallast ning nendega piirnevatest Venemaa Föderatsiooni Pihkva oblasti Petseri rajooni küladest."[1] Ristiusk jõudis Eestisse katoliiklikul kujul, kuid Setumaal võeti ristiusk vastu õigeusu kujul
5. Looming · "Inemise sisu" (Tartu 1998) -Luuletused võru ja eesti keeles · "kaera jaan ja mister propper" (Võro 1999) -Luuletused võru ja eesti keeles · Lasteromaan "Kail" (2000) · "Volli": Metsavelledraama üten vaatusen, viieteistkümnõn pildin (Võru 2004) · "Kroonu" (2005)- Vene sõjaväest rääkiv romaan, 2004. a. romaanivõistlusel 2.koht · "Peko" (2005) Näüdendikäsikiri setode nurmejumnal Pekost- ühistö Kauksi Üllega · "Pristan" (2005) -näidend koostöös Aapo Ilvesega · "Naine" (2009) romaan [Lisa2] Avaldatud kogumikes · "Hea raamat" (Tartu 1998)- NAKi proosakogumik · "Tagasi prügimäele" (kirjastus "Tänapäev" 2000)- Eesti punkluule antoloogia, koostanud J. Rooste · "Viie tunni tee / Five Hours Away" (2001) · "Ime kütken tähe poole kist" (Viljandi 2002)- Eesti murdeluule antoloogia, koostanud Siim Kärner
Muinasusundiga seotud mõisted: Vägi eriline jõud, energia, mis peitub nii elusolendites, looduslikes objektides kui ka sõnades. Hing vajalik, et keha püsiks eluks, mitte materiaalne alge. Hing lahkub kehast magades ja surres. Usuti vaimudesse ja haldjatesse. Nt koduhaldjas nimega Tõnn. Tema jaoks oli tehtud väike tõnnivakk(karp), mis oli tehtud laastudest, kuhu toodi Tõnnile andameid. Peko,kes elas viljasalves ja keda austasid setud. On säilinud mõningad kujud Pekost. On teada ka jumal Tarapita. Tal võis olla seoseid skandinaavia päritolu Thoriga. Tuntud oli ka ohverdamine, kui maagiline toiming, kus sooviti saavutada jumalate või haldjate heatahtlikkust. Eesti aladelt on teada ohvrikivisid, kuhu toodi ohvriande ja ohvriallikaid. Arvatavasti olid ka pühad puud, kuhu toodi ohvreid tamm, pärn ja pihlakas. LIIVIMAA RISTISÕJAD Allikaid pole palju, peamine allikas on Henriku Liivimaa kroonika, mõnikord kasutatakse Läti Henriku kroonika nime
Ringi ümber liikumine ning Pekole suunatud palved. Vereliisuga valiti uus Peko-papi. Paralleelid: õlekuju Lääne-Eesti rahvastel, tõnni kultus Vändras. 51. Kuidas ja millal loodi setode eepos "Peko"? Kuidas teisenes eeposes varasem seto viljakusjumal Peko? Setode eepose andis välja setu rahvalaulil Anne Vabarna ning see avaldati esmakordselt 1995. aastal soomes. Teks kirjutati üles 1927. etteütluse põhja. Viljakusjumal Pekost sai eeposes reaalne isik, vägimees ja sõjamees, hiljem isegi kuningas. 52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. Lohe ja tormijumala vastandamine. Lohe on mütoloogias enamasti kurja näide. Anzu ja saatusetahvel, kus Anzu varastas Enlililt saatusetahvli ning Ninuntra pidi võitlema hiiglasliku lõvipeaga kotkaga, et tahve tagasi võita. 53. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest 20. ja 21. sajandi
Põhineb ühe seto aktivisti etteantud süžeel – ta oli riigipalgal ja tahtis midagi tagasi anda riigile. Pekokultus avastati 19. sajandi lõpul, esimesed ülestähendused 1880-1890.aastatel. Peko tegelaskuju loomisel lähtus Paulopriit Voolaine läänemeresoome jumaluse Peko kujutelmast, mida Setumaal veel paiguti tunti. Seejuures aga lülitas ta Peko kristlike kujutelmade süsteemi, kuhu see jumalus varem ei kuulunud. Sellega oli lahendatud kristluse ja paganluse vastuolu. Pekost sai setode kuningas. 52. Too näiteid mütoloogilise hea ja kurja vastandamisest muistse Mesopotaamia rahvaste mütoloogias. Hea ja kurja võitlus on basically, Illujanka (kes on badie & lohe) peamine motiiv on võidelda jumaliku kangelasega. Marin said: Anzu ja saatuste tahvli lugu- Anzu varastas Enlili saatuste tahvli. Tahvlit saadeti tagasi tooma Enlili poeg, kes võitis Anzut ja tagastas tahvli. Anzu olevat Suur lõivipeaga kotkas (võrdlus lohe tapmisega). 53
annaabi.ee 
