palju materjale ei ole, kuid sain teada rühmituse nime ja milline nägi välja algne linoollõige. Seejärel tutvusin linoollõike tehnikaga. Kuidas tehakse ja valmistatakse linoollõiget. Missugust trükimasinat ja missuguseid vahendeid kasutatakse linoollõike tegemiseks. Linoollõike tehnika oli minu jaoks väga huvitav. Tutvusin uue tehnikaga enda jaoks. Õppisin tegema trükitehnikat, mida tehti vanasti. Õppisin õigesti joonistama narri ja lõikama peitlitega. Sain teada üksikasjalikumalt, kuidas tehakse linoollõiget ja milline on lõpptulemus. Mulle väga meeldis pilt, mis oli kaetud trükivärviga. Eriti oli tore peitliga lõigata linooli, see oli minu jaoks esmakordne kogemus. Kui mul on võimalik, siis kindlasti soovin veel teha seda, kuid siis juba midagi suuremat ja põnevamat. Minu juhendajaks oli meie kunstiõpetuse õpetaja Liane Rohtmäe, kellele olen väga
Lalibela linna asub mäestikus, mille kõrgeim tipp on üle 4100 m merepinnast. Linn sai nime kirikute rajaja, Zagwe dünastia valitseja järgi (12.-13. saj.). Legendi kohaselt Lalibela tähendab ,,mesilased on ära tundnud tema kuninglikkuse". Suurima kiriku mõõtmed on 33,5 m korda 23,5 m. Osad kirikud on omavahel ühendatud tunnelitega. 11. kiriku lasi ehitada keisri naine peale Lalibela surma 1212 aastal. Ehitajateks olid kristlikud mungad haamrite ja peitlitega. Legendi kohaselt olid ehitajateks aga inglid. Nt. Püha Gabrieli kirik on raiutud mäeseina, mida ümbritseb 11-meetrine kraav. Kirikute sisemuses on keerukas käikude ja koridoride süsteem, mis viivad hauakambritesse ja grottidesse. POTALA palee 1694. Palee kõrgub Lhasa, Tiibeti püha linna kohal. Tiibetit on nimetatud Maailma katuseks, sest see asub ülejäänud Aasiast eraldi (keset mägesid 3660-4750 m). Tiibeti autonoomne piirkond asub Hiina edelaosas
Puidu treipeitlid ja nende jagunemine Vastavalt peitlitele jaguneb treimine põhiliselt koorivaks ja siluvaks treimiseks. Koorival treimisel kasutatakse treitera, mis on ümara lõikeservaga rennikujuline, mille kumerusraadius on 5-35 mm. Trei peitlite lõiketera tehnilised nurgad on: taganurk ( ) 10- 12° teritusnurk ( ) 25- 40° esinurk ( ) 45- 55° Puidu treimisel on välja kujunenud lõikekiirused ja keskmised maha võetavad kihi paksused, mida üldse võib treimisel saavutada peitlitega töötlemisel. Väga kõvade puiduliikide korral on lõikekiirus 0,5-3 m/s, kõvade puiduliikide puhul 5-7 m/s ning keskmise tugevusega puiduliikide jaoks 10-15 m/s. Maha võetava kihi paksus koorival treimisel on 2-5 mm. Siluval treimisel on see orienteeruvalt 0,25-1 mm Kuna puidu treimine toimub tooriku pöörlemise tulemusena, siis tuleb teada seda asjaolu, et kihtide mahavõtmise tagajärjel väheneb lõikekiirus ja detaili läbimõõt ning halveneb pinna kvaliteet.
Varased püramiidid ehitati rohmakalt tahutud ning horisontaalselt asetatud kiviplokkidest, mida hoidis koos peaasjalikult nendi endi raskus, kuid mille vahele pandi ka mörti . Hiljem valmistati ehitise seesmine osa segust, mis koosnes põhiliselt kividest, savist ning savitellistest. Pealt kaeti see lihvitud ja omavahel sobitatud kividega. Kiviraidurid lõikasid kivist blokke ja ülevaatajad tõid kohale tuhandeid töölisi. Käsitöölised töötlesid pehmemaid kive pronksist ja vasest peitlitega. Nad purustasid raskemaid kivirahne doleriidist haamritega ja silusid pinna siledaks kvartsliivaga. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravvalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Surnukambrid loodi samasuguse hoolega. Tavaliselt asusid need maapinnast madalamal ning neisse pääses püramiidi põhjakülge avaneva käigu kaudu. Enamasti tõkestas sissepääsu üks või mitu kivimürakat, kuid mõnikord suleti käik kiviuksega,
Varased püramiidid ehitati rohmakalt tahutud ning horisontaalselt asetatud kiviplokkidest, mida hoidis koos peaasjalikult nendi endi raskus, kuid mille vahele pandi ka mörti . Hiljem valmistati ehitise seesmine osa segust, mis koosnes põhiliselt kividest, savist ning savitellistest. Pealt kaeti see lihvitud ja omavahel sobitatud kividega. Kiviraidurid lõikasid kivist blokke ja ülevaatajad tõid kohale tuhandeid töölisi. Käsitöölised töötlesid pehmemaid kive pronksist ja vasest peitlitega. Nad purustasid raskemaid kivirahne doleriidist haamritega ja silusid pinna siledaks kvartsliivaga. Giza suured püramiidid olid algselt kaetud säravvalge lubjakiviga ja võibolla isegi kullaga. Surnukambrid loodi samasuguse hoolega. Tavaliselt asusid need maapinnast madalamal ning neisse pääses püramiidi põhjakülge avaneva käigu kaudu. Enamasti tõkestas sissepääsu üks või mitu kivimürakat, kuid mõnikord suleti käik kiviuksega, mis kinnitus pöördteljele,
annaabi.ee 
