palvemaja. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Aastast 1740. on andmeid vanausuliste palvemaja avamisest Kükital, andmeid on veel palvemajadest 19. sajandi alguses: Kasepääl, Kallastel, Mustvees, Varnjal, Piirissaarel ja Kolkjal. Vanausulised ei tunnistanud Vene Keisririigi ametlikku riiklikku õigeusku. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Asutati kirikukoolid, kus lapsi õpetati õigeusu vaimus. Säilis vaid üks palvemaja Kasepää külas
.................................................................... 11 2 SISSEJUHATUS Töö autor sooritas oma erialase praktika ettevõttes nimega South-Estonia DMC. Teavet, et South-Estonia DMC pakub võimalust praktikasooritamiseks oma ettevõttes sai autor kursusejuhataja käest. Ettevõtte põhitegevusaladeks on arendada Peipsiveere piirkonda kui turismisihtkohta (läbi MTÜ Sibulatee) ning pakkuda erinevaid tegevusi mitmetele erinevatele sihtgruppidele Lõuna-Eesti piirkonnas. Kuna autorile pakub turismivaldkonnas huvi nii olemasolevate kui ka uute toodete, teenuste ja piirkondade arendamine, tundus praktika antud ettevõttes autori jaoks väga hea võimalusena palju uut ja huvitavat juurde õppida ning seeläbi ennast arendada. Praktika toimus enamasti ettevõtte kontoris kestvusega 22
Raha otstarbe iseloom ei muutu. 6. Nimetage Kultuurkapitali eristipendiume. “Loomemaja stipendium” – rah.vah loomemajade kasutamine. “Ela ja sära” – kõrgvormis loomeinimestele, erialaseks pühenumiseks. “Külaliskriitiku stipendium” – et Eesti kultuurielu tutvustada rah.vah meedias. 6.1. Nimetage paikkondlike eripäraste pärimuskultuuride seitse toetusprogrammi Rahvakultuuri keskuses? “Kihnu Kultuuriruum”, “Mulgimaa pärimuskultuuriprogramm”, “Peipsiveere pärimuskultuuriprogramm”, “Saarte pärimuskultuuri toetamine”, “Setomaa pärimuskultuuriprogramm”, “Virumaa pärimuskultuuriprogramm”, “Vana Võrumaa pärimuskultuuri programm”. 7. Millistele partnerorganisatsioonidele ehk rahvakultuuri keskseltsidele jagab Rahvakultuuri keskus toetust läbi programmi „Rahvakultuuri valdkonna partnerorganisatsioonide toetamine“? Eesti Kooriühing; Eesti Rahvatantsu- ja Rahvamuusika Selts; Eesti Folkloorinõukogu; Eesti
vald isik Kastre, Mäksa Kohalik Hooldekodu Härmalõng 504,90 vald omavalitsus Eesti eraõiguslik SA Nõo Hooldekodu Luke, Nõo vald 524 isik Peipsiveere Päiksi tee 2, Kohalik 500 Hooldusravikeskus SA Alatskivi omavalitsus Kohalik Tartu Hooldekodu Liiva 32 623 omavalitsus SA Tartu Vaimse Tervise Eesti eraõiguslik Nõlvaku 12 694,08
ümberasujatest. Selle tuumiku moodustasid õigeusu kiriku jälitamise alt pääsenud vanausulised (staroverõ) ja mõisnike juurest ärajooksnud sunnismaised talupojad. On juba aastasadu Eestis elanud. Peale Peipsi äärsete keskuste on neil oma väiksearvulised kogudused ka Tartus ja Tallinnas. Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. 18. sajandi lõpus asus Peipsiveere kaluriküladesse arvukalt vanausulisi Vitebski ümbrusest, Novgorodi ja Tveri kubermangust. Peamiselt olid need fedossejevlased ja pomoorlased. Ehitati mitmeid palvemaju. Novgorodist Eestisse põgenenud kaupmees Nikitin ja üks Moskva bojaar tõid kaasa kirikuraamatuid ja muid liturgilisi tarvikuid. Nikolai I valitsusajal vanausuliste pühakodasid suleti ja lammutati. Keelati vanausu tavade kohaselt ristida, laulatada ja matta. Pärast 1905 aasta
annaabi.ee 
