Tähtsamad neist: puuvill, lina, kanep, dzuut. DZUUT Dzuut ehk kalkuta kanep pärineb Indiast. Kasvutingimused 25-30C, ei talu külma, niisutatakse kuivadel aladel kunstlikult. Peamised kasvatajad on India ja Bangladesh. Valmistatakse pakkimis- ja mööbliriiet, köisi, presenti. DZUUT Dzuut on kollakas, hõbejashalli siidiläikega, mõnikord tuhmim kiudaine, mis pehmuselt ja elastsuselt ületab kanepit ja kenaffi. LINA Tuntakse ainult 1-aastase kultuurtaimena. Ta on isetolmleja. Sisaldavad õli u 30-50%. Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas. On ka vanim kiudaine, 20. saj toodeti paberit Toodetakse 20 korda vähem kui puuvilla LINA Soodsad kasvutingimused - jahe ja niiske. Pärineb Mesopotaamiast.
Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid nt tammel on ta tähtja kujuga, haaval viisnurkne. Säsile on iseloomulikud hästi arenenud rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel lehtpuuperekonnal (kask, remmelgas, lepp, vaher) põhjustada väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puiduosas. Säsikiired esinevad kõikidel puuliikidel, kuid mõnel liigil on nad väga peened ja palja silmaga nähtamatud, koosnedes mõnest rakureast. Säsikiirte asend ja suurus on mitme puuliigi puidu oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ning kase- ja haavaliikidele. Kitsad säsikiired on jalakal, vahtral ja pärnal. Laiad säsikiired on nähtavad
tervisehäireid, sest inimene vajab tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha Valge linnu- ja küülikuliha Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. Liha toiteväärtus: Vee sisaldus kõigub 30-83% vahel. Väga veerikkad on vasika-, jänese- ja kitseliha, subproduktidest neerud ja
tasakaalustatud kogustes loomset ja taimset toitu. Liha on mitmekülgsete kasutusvõimalustega ja sobib paljude toiduainetega. Eristatakse 3 tüüpi liha: · Punane lamba-, talle-, veise-, vasika-, sea- ja hobuseliha · Valge linnu- ja küülikuliha · Tume ulukiliha Lihatüki pehmus sõltub sellest, millisest looma kehaosast see pärineb. Rümba keskosast, eriti nimmeosast(sise- ja välisfilee), saab kõige õrnemad tükid, neile järgneb pehmuselt rümba tagaosa(eriti tagaosa sisetükk). Kõige vintskem liha aga pärineb esiosast(koot, aba-, kaela- ja rinnatükk ning ribiotsad). Mida vanem on loom, seda vintskem on liha. 1.1Liha säilitamine Liha rikneb kergesti. Toorest ega küpsetatud liha ei või jätta toatemperatuurile kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. 3
Säsi- puutüve või varre keskel pehme koega täitetud kanal. Ei sega kasutamist kui ei poolita mööda säsi. Kannatab sageli putuk- ja seenkahjustuste all. Tavaliselt kujult ümmargune (va tammel tähtjas, haaval viisnurkne, lepal pikerkuselt kolmnurkne). Ligikaudne 2..15 mm. Mõnel puidul kaks säsi- puidurike. Mitmetel puiduliikidel võib esineda väärsäsi (kask, vaher, lepp, paju), mis tekib seenkahjustuse tagajätjel. See puidu osa meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi (eriti iseloomulik kasele). Esmaspuit e juveniilpuit- koosneb harilikult 10...20 esimest (sisemist) aastarõngast. Kevadpuidu rakud on sellises puidus lühikesed, õhukeseseinalised, sisaldavad palju ligniini, aastarõngad laiad, sügisosa % väike, tihedus madal, seega madala tugevusega e kvaliteediga. Ei ole sobivad ehitus- ja konstruktsioonmaterjaliks. Puidu kuivamisel tekib erineva paisumise ja kahanemise tõttu palju lõhesid, kaardumisi jt deformatsiooni liike
puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimises osas asuvad rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Mõnel puul on tüve ristlõikes näha kaksiksäsi, milline on tavaliselt põhjustatud puidurikkest. Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu puutüves ja säsi paikneb eemal puutüve tsentrist. Putukkahjustused põhjustavad mitmetel lehtpuuliikidel (kask, remmelgas, lepp, vaher) väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puidus. Säsikiired on iseloomulikud kõikidele puuliikidele, kuid mõnedel liikidel on nad peened - koosnedes mõnedest rakkudereast ja pole palja silmaga märgatavad. Säsikiirte asend ja suurus on mitmetel puuliikidel oluliseks määramistunnuseks. Väga kitsad säsikiired (nähtavad vaid luubiga) on iseloomulikud okaspuudele ja kasele ning haavale. Kitsaste säsikiirtega (nähtavad luubiga , või palja silmaga) on lehtpuudest jalakas, vaher ja pärn
annaabi.ee 
