merevesi. Pesemistemperatuur 30- 40C. Tooteid kuivatatakse varjus. Kuumuskindlus on väike(pehmeneb juba 175C juures), seega triikimistemperatuur peab olema võimalikult madal. 10 Atsetaat Atsetaati toodetakse puidutselluloosist või puuvillajäätmetest. Esmalt valmistatakse tselluloos, mida töödeldakse keemiliselt ehk atsetüülitakse. Atsetaatkiud tunduvad pehmetena ja nad on siidja mati läikega, esemed on hästi lagunevad. Tugevuselt ja mõõdupüsivuselt sarnaneb viskoosiga, kuid venivuselt jääb sellele alla. Elastsuselt ületab viskoosi, seetõttu ei kortsu kergesti. Puuduseks on elektriseeruvus ja väike niiskusimavusvõime. Hooldamine Pesta tuleb temperatuuril 30- 40C(kõrgem temperatuur võib tekitada püsivaid kortse), triikida 110C juures. Päikesevalgust talub paremini kui viskoos.
väiksem kui hüdraattsellulooskiududel. Sama tugev kui viskoos. Atsetaat on viskoosist veidi elastsem, kortsuvuselt sarnanevad.Atsetaat ei ole keemiliselt eriti stabiilne ning kanged happed, alused ja pleegitusvahendid kahjustavad seda. Atsetoon lahustab kiu. Hüdroksüülrühmade väike kogus põhjustab atsetaadi väiksema niiskusimamisvõime ning elektriseeruvuse kuivas õhus. Mõõdupüsivus on parem, kui viskoosil. Saab kedrata väga peeneid kiude, mis tunduvad pehmetena ja on siidja mati läikega. Viskoosist kergem, kuulub keskmise raskusega kiudude hulka. Põleb ühtlaselt ja lõhnab äädika järgi. Talub viskoosist paremini päikesevalgust ning see ei aldistu hallituse ja kahjuriputukate poolt tekitavatele kahjustustele. Põleb kiiresti suure leegiga, leegist eemaldamisel põlemine jätkub, üüdikhappe lõhn. Antimikroobne atsetaatkiud tuli müügile 1994. aastal, seda kiudu kasutatakse rõivaste ja kodutekstiili materjalina, aga samuti haiglatekstiilides
Villa läige ehk lüstrilisus iseloomustab villkarva omadust temale langenud valguskiiri suuremal või vähemal määral tagasi peegeldada. On teada konkreetsed lambatõud, kelle villakuid tuntakse just nende ilusa läike poolest (leister, linkoln, border leister). Haruldaselt ilusa läikega villa annab angoora villakits. Villa läiget tuleb hinnata pestud villal, sest rasuhigi suurendab villa läiget. Ilusa läikega tooted sädelevad päevavalguses ning käega katsudes on nad tuntavad pehmetena. Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taimsed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud eelkõige karjamaade olukorraga (takjad), kuid on seotud ka pidamisviisist (milliseid söödasõimed), söötmisest (milliseid söötasid kasutatakse), villasäugu tüübist (kas kinnine või lahtine säuk) jt. vähem olulistest teguritest. Taimsete jääkide
Villa läige ehk lüstrilisus iseloomustab villkarva omadust temale langenud valguskiiri suuremal või vähemal määral tagasi peegeldada. On teada konkreetsed lambatõud, kelle villakuid tuntakse just nende ilusa läike poolest (leister, linkoln, border leister). Haruldaselt ilusa läikega villa annab angoora villakits. Villa läiget tuleb hinnata pestud villal, sest rasuhigi suurendab villa läiget. Ilusa läikega tooted sädelevad päevavalguses ning käega katsudes on nad tuntavad pehmetena. Seepärast leisteri, linkolni ja angora vill tundub käega katsudes pehme, kuigi on küllaltki jämedakiuline. Säsikihti omavate villkarvade hulk protsentides e. villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja .Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taim-sed lisandid selles ning arvutatakse nende osakaal protsentides pestud villaproovi massist. Loomulikult on taimsete jääkide hulk villas seotud
12 3. Soeng Naiste soengud muutusid esialgu praktilisemaks, hiljem aga hoopiski moekateks ning naiselikeks. 3.1 Enne Esimest maailmasõda Materjalid selle peatüki kirjutamiseks on võetud internetileheküljelt: http://www.fashion-era.com/hats-hair/hats_hair_6_hairstyles_fashion_history_1900_1920.htm Võltsjuuksed aitasid selle aja soengutel tunduda täidlaste ning pehmetena, lubadusega olla luksuslikud kiharad. Taoline stiil jätkus veel Edwardi ajastul, mis kestis 1901.-1910. aastani ning seda ei saavutatud vaid juuksetoetustega, vaid ka juuste tahakammimisega. Kõik tagumised juuksed tõmmati kokku taldrikuks või lamedasse keerdu ning kinnitati pea peale. (Lisa 8) 1902. aastast hakati kasutama toodet nimega ,,Transformation" (,,Üleminek"). Seda valmistati looduslikest juustest, toode oli laineline ning suutis muuta iga juuksestiili külluslikult laineliseks
Villa läige ehk lüstrilisus iseloomustab villkarva omadust temale langenud valguskiiri suuremal või vähemal määral tagasi peegeldada. On teada konkreetsed lambatõud, kelle villakuid tuntakse just nende ilusa läike poolest (leister, linkoln, border leister). Haruldaselt ilusa läikega villa annab angoora villakits. Villa läiget tuleb hinnata pestud villal, sest rasuhigi suurendab villa läiget. Ilusa läikega tooted sädelevad päevavalguses ning käega katsudes on nad tuntavad pehmetena. Seepärast leisteri, linkolni ja angora vill tundub käega katsudes pehme, kuigi on küllaltki jämedakiuline. Säsikihti omavate villkarvade hulk protsentides e. villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja (Sumner, 1994; Carnaby, 1995; Burling- Claridge, 1995), millest on juttu olnud eespool (vt. villkarva ehitus). Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taim-sed
Villa läige ehk lüstrilisus iseloomustab villkarva omadust temale langenud valguskiiri suuremal või vähemal määral tagasi peegeldada. On teada konkreetsed lambatõud, kelle villakuid tuntakse just nende ilusa läike poolest ( leister, linkoln, border leister). Haruldaselt ilusa läikega villa annab angoora villakits. Villa läiget tuleb hinnata pestud villal, sest rasuhigi suurendab villa läiget. Ilusa läikega tooted sädelevad päevavalguses ning käega katsudes on nad tuntavad pehmetena. Seepärast leisteri, linkolni ja angora vill tundub käega katsudes pehme, kuigi on küllaltki jämedakiuline. Säsikihti omavate villkarvade hulk protsentides e. villaku medullatsiooni protsent on samuti lõpptoote kvaliteeti määrav näitaja (Sumner, 1994; Carnaby, 1995; Burling-Claridge, 1995), millest on juttu olnud eespool (vt. villkarva ehitus). Taimsed jäägid Taimsete jääkide protsendi arvutamiseks kaalutakse nii pestud villaproov kui taimsed lisandid
annaabi.ee 
