.........................7 Ravivõimalused.........................................................................................8 Prognoos ja ennetamine...........................................................................9 Kasutatud allikad.....................................................................................10 2 Sissejuhatus ja selgitus Joonis. Reumatoidartriidi dünaamika. 1 - normaalne liiges. 2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool) ning pehmete kudede turse (kitsas nool), 3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone, 4 ja 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja "tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil, 6 - fibroosne anküloos. Kirjutan referaadi enda haigusest, milleks on reumatoidartriit. Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste
Kiire kulu puhul on liigesepõletik pidevalt aktiivne, deformatsioonid võivad tekkida juba mõne aastaga ning liigesekahjustus on ulatuslik. Kõrvalhaigused: osteoporoos, amüloidoos, silmapõletik ja suukuivus, aneemia ning suurenenud südame ja veresoonkonnahaiguste risk. 9 Joonis 4. Reumatoidartriidi dünaamika. 1 - normaalne liiges. 2 - varane staadium, pehmekoelised muutused: sünoovia vohamine (lai nool) ning pehmete kudede turse (kitsas nool). 3 - sünoovia on kasvanud kõhrele, põhjustades seal erosioone 4, 5 - sünoovia on jõudnud luuni, tekivad luu erosioonid ja tsüstid (nooleotsad), mis on nähtaval ka röntgenogrammil 6 - fibroosne anküloos. 10 5. RAVI Haigust ennetada ei ole võimalik, kuid leevendamine on kompleksne: kindel koht on nii
ravitakse. Paljudel juhtudel valu aga kordub. Iseloomulik on, et esimestel atakkidel valutab ainult nimmeosa ning hiljem kiirgub valu jalga, st. tekib radikuliit. Kui radikuliit on kestnud 6-8 nädalat ja ravi pole andnud tulemusi, tuleb arvesse operatsioon, kus eemaldatakse närvijuurt komprimeerinud väljasopistunud lülivaheline ketas. Nimmevalu kirurgiliselt enamasti ei ravita. 5.3. Diski prolaps Lülisammas koosneb lülikehadest, mis omavahel liigestuvad. Lüliketaste vahel on pehmekoelised vahekettad ehk diskid. Vigastuse korral võib vaheketas ehk disk oma õigest asendist välja sopistuda, põhjustades survet närvijuurtele või seljaajule ning sellega kaasnevat valu. 14 5.4. Selgroo jäigastumine Haigus eelistab lülisammast. Areneb liikuvuse piiratus, mis on tingitud liigespindade liitumisest ja liigese muutumisest liikumatuks. Samuti tekivad selgroolülidele luulised
Veel hiljem ookeani vesi pidevalt kees. Normaalne hüdroloogiline tsükkel läks käima alles ookeani keemise lõppedes. Maapinna lohud täitusid siis sademeteveega ja veekogude pinnast kõrgemale sadanud vihm hakkas moodustama vooluvetevõrku ning kujundama selle abil pinnamoodi. Atmosfäär veel ultraviolettkiirgust ei neelanud ja elu sai areneda üksnes vee all. Eluvormidest on vähe säilinud seetõttu, et selleaegsed liigid olid pehmekoelised, ilma skeleti või koorikuta. Arenesid vanimad teadaolevad bakterid tsüanobakterid, millest sai alguse elu. Eritasid hapnikku. 2) Aguaegkond: 2500-540 miljonit aastat. Kujunes välja hiigelmanner Pangaea. Kliima oli suhtelistl külm. Osoonikihi tekkimine. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Rauabakterid, mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest. Algelised käsnad.
Suurel hulgal erinevate skeletiga hulkraksete üheaegne ilmumine. See on oluliseks sündmuseks elu arengus. Esimesed skeletiga organismid olid kõik väikesed. Põhiliste kehaplaanide kujunemine. Kui Kambriumis oli skeleti materjaliks põhiliselt kaltsiumfosfaat, siis Ordoviitsiumistalates kaltsiumkarbonaat. Osadel Kambriumi hõimkondadel on selged järeltulijad tänapäeval, siis esines neid, kellel puuduvad otsesed järglased (Burgess Shale, Hiinas, nad olid 80% ulatuses pehmekoelised või nõrgalt skeleteerunud) ja ei oleks pidanud säilima). Konodondid hambakesed, mis kuulusid nn konodondiloomale, ühed varaseimad selgroogsed. Ilmusid Kambriumi lõpus ja surid välja Triia lõpus. 5. Milline oli liigitekke dünaamika Ordoviitsiumis? Kas tekkis juurde ka mõni suurem rühm? Ajastu teisel poolel toimus suur liigiteke, aga päris lõpus toimus järsk väljasuremine seoses jäätumisega. Ordoviitsiumi teises pooles, enne järsku väljasuremissündmust, oli üsna pikalt
Eriti siis, kui on tegemist organismidega, millised koosnevad ainult pehmeist kudedest. Seega - fossiilse materjali alusel on alati üleesindatud skeletiga varustatud organismid, kuigi üldjuhul hävib ka skelett. Vajalikuks tingimuseks on sattumine settekivimitesse. Ja seetõttu on fossiliseerumine palju tõenäosem näiteks merepõhjas elavatel loomadel, kui isegi veepinna ülakihtides elavatel kaladel. Maal elavad loomad fossiliseeruvad hoopiski harvemini. Pehmekoelised merepõhja elanikud fossiliseeruvad vaid siis, kui nad mattuvad õnnetuse läbi setete alla - muidu surres hävib nende keha paari päeva jooksul. Settekivimite edasine saatus on muidugi suurte tektooniliste liikumiste määrata - merepõhjast saab maismaa, kontinendid triivivad jne. Geoloogia suudab määrata settekivimite absoluutse vanuse ja see omakorda annab võimaluse dateerida fossiile. Samuti annab see võimaluse
annaabi.ee 
