............................................................................................................ . 3 Metallide jootmine ............................................................................................................... ..... 4 Joodised ......................................................................................................................... .. 4 Kergelt sulavad ehk pehmejoodised ........................................................................................ 5 Raskelt sulavad ehk kõvajoodised ........................................... ................................................ 6 Räbustid ......................................................................................................................... .. 7 Jooteliidete defektid ...................................................................................................................
metallidega ja tahkestumisel annavad tugeva ühenduse. Joodiste nõuded - 1. Joodise sulamistemperatuur peab olema madalam joodetavate detailide sulamistemperatuurist; 2. Joodis peab sulas olekus hästi ühinema joodetavate detailidega ja olema voolav; 3. Joodis peab olema küllaldase mehaanilise tugevusega, et tagada liitekoha tugevus; 4. Joodis peab juhtima elektrit ja olema korrosioonikindel (elektritöödel). Pehmejoodised - 1. Sulamistemp ja kasutusala sõltuvad metallide kaalulisest vahekorrast. 2. Sulam 40% Sn ja 60% Pb. Sulamispunkt 230 °C. Kasutatakse erinevateks terase ja teiste metallide jootmiseks (va alumiinium). 3. Sulam 60% Sn ja 40% Pb. Sulamispunkt 180 °C. Kasutatakse elektrotehnika ja raadioelektroonika jootmisel. Hõbepehmejoodis - Sulam 97/3 (tina/hõbe) -Erijoodis külma- ja soojaveetorude jootmiseks sisaldab plii asemel natuke vaske või hõbedat
18. Põkk-, nurk-, ots- e. serv-, katte- ja T-liide e. vastakliide. 19. Millistel füüsikalistel tingimustel on jootmine teostatav? 20. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetava metalli ja joodise puhastamiseks oksiididest ja puhtana hoidmiseks, sulajoodise pindpindevuse vähendamiseks. Lisaks sellele peab räbusti joodetavaid pindu märgama. 21. Pehmejoodisjootmine- jooteliide saadakse kasutades joodiseid sulamistemp.-ga < 450 C. Tuntuimad pehmejoodised on Sn ja Pb joodised, alumiiniumsulameid joodetakse Sn- Zn, Cd- Zn või Al- Zn joodistega. Kõvajoodisjootmine- kasut. Joodiseid sulamistemp.-ga > 450 C. Tuntuimad on Cu, Ag ja Al baasil kõvajoodised, kuid erijuhtudel kasut. Ka Pd, Au, Ni, Mg jt. LÕIKETÖÖTLEMINE 1. ?? v- lõikekiirus, s- nihe, t- eraldatava kihi sügavus. 2. 1) pealiikumine- on tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse.
Koostas: Reppy 21.11.2012 Jootmismaterjalideks on joodised ja räbustid. Sulamistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodiseid (sulamistemperatuur kuni 450 °C) ja kõvajoodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toodetakse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates 11 °C (Ga-In-Sn) kuni 425 °C (Ge-Al). Enimkasutatavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised. Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil kõvajoodised. Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine joodetavate metallide ja joodise puhastamiseks oksiididest, pindade jootmise ajal puhtana hoidmiseks ja sulajoodise pindpinevuse vähendamiseks. Jootmistemperatuuri järgi eristatakse pehmejoodisjootmisräbusteid ja kõvajoodisjootmisräbusteid.
vahelise lõtku täitmiseks. eraldada mürgiseid gaase ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile. Nende jooteprotsessis eralduvad oksiidid peavad kergelt eralduma räbusti toimel. Nendel peab olema vajalik elektrijuhtivus (juhtmete, kaablite jootmisel), nad peavad olema ühendavate metallide lähedase korrosioonikindlusega. Nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid
vahelise lõtku täitmiseks. eraldada mürgiseid gaase ega mõjutada keemiliselt joodetavaid detaile. Nende jooteprotsessis eralduvad oksiidid peavad kergelt eralduma räbusti toimel. Nendel peab olema vajalik elektrijuhtivus (juhtmete, kaablite jootmisel), nad peavad olema ühendavate metallide lähedase korrosioonikindlusega. Nad peavad olema odavad ja mitte defitsiitsed. Olenevalt sulamistemperatuurist liigitatakse joodised kahte gruppi: kergelt sulavad (pehmejoodised) sulamistemperatuuriga alla 450`C ja raskelt sulavad (kõvajoodised) sulamistemperatuuriga üle 450`C. Kergelt sulavad ehk pehmejoodised: Kasutatakse tööstusharudes esemete jootmiseks, mis ei allu kõrgetele temperatuuridele ega suurtele mehaanilistele koormustele. Neil on madal sulamistemperatuur ja nende põhikomponentideks on tina ja plii. Viimati nimetatud komponentide sisalduse muutmine võimaldab saada erinevate omadustega joodiseid
Ristsuunas ta tugevust ei suurenda ning võib isegi nõrgendada. Maatriks on komposiidi põhiosa, mis koos armatuuriga võtab vastu koormuse. Maatriks annab materjalile vormi ja monoliitsuse ning tagab koormuse ümberjaotumise. Metallide jootmine. Jootmine on detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalamal temperatuuril, kui ühendatavad metallid ning peab nendega hästi nakkuma. Peab olema sitke ja tugev. Pehmejoodised (sulamistemp. alla 450C) koosnevad peamiselt tinast ja pliist. Kasutatakse enamasti 62%tina ja 38% plii segu, mis on mehaaniliselt tugev, mitte liiga pehme ja sulas olekus hästi vedel. Pehmejoodistega jootmine toimub jootekolvi abil. Kõvajoodistega on sulamistemp. kõrgem ning nendega saab joota vaid jootepõleti või lambi abil, mille leegi temperatuur on üle 1000C. Kasutatakse messingeid ning rakendusalaks on näiteks terasdetailide kokkujootmine. Tulemuseks kõvem ja tugevam side
tahvliteks. Lehtiklaasi toodeti vanasti silinder meetodiga, tõmmatud klaasiga, pilkingtoni protsessiga ja nüüd alates 1960 full scale. Jootmine detailide ühendamismeetod sulametalli (joodis) abil. Joodis peab sulama madalal temp. kui ühendatavad metallid, peab nendega hästi nakkuma, peab õhukese kihina laiali valguma. Peab olema sitke ja tugev. Eelis, et saab mõõduk kuumutamisega kergesti lahti võtta, kuid puudus, et peab enne hoolikalt puhastama pinnad. Pehmejoodised(sulavad temp. Alla 450kraadi) 2 peamist koostisosa tina ja plii. Enamasti kasutusel sulam, kui 62%tina ja 38% pliit ehk eutektiline segu, meh tugev, mitte liiga pehme, sulas olekus hästi vedel, nakkub hästi. Kasutatakse peamiselt töökindlate, kuid vajadusel kergesti lahtijoodetavate elektriliste ühenduste tegemiseks, aga ka õhukeste tinatatud pleki ja muude mitte kuigi suurt tugevust nõudvate kohtade jootmiseks.
takase peamiselt remonttöödel. joodiseid sulamistemperatuuriga üle 450 °C. Toode- takse pehmejoodiseid sulamistemperatuuriga alates 11 °C (Ga-In-Sn) kuni 425 °C (Ge-Al). Enimkasuta- 2.4.4. Jootmine tavad on tina (Sn) ja plii (Pb) baasil pehmejoodised. Sageli ei ole võimalik või otstarbekas kasutada Kõvajoodiseid toodetakse sulamistemperatuuriga liitetehnoloogiana keevitamist, seda näiteks halvast 580...1240 °C. Tuntuimad on Cu-, Ag- ja Al-baasil keevitatavusest tingituna. Jootmiseks nimetatakse kõvajoodised. lahtivõetamatu liite saamise sellist tehnoloogiat, kus Jooteräbusti on mittemetalne keemiline aine
annaabi.ee 
